Kui süda töötab pikalt väga kõrges pulsivahemikus (nn punases tsoonis), siis on tarvis olla ettevaatlik, eriti kui see erineb tavalisest pulsist. Pulss üle 150 võib olla intensiivse treeningu ajal normaalne, ent kui see püsib seal pika aja jooksul, võib see märku anda keha ülekoormusest. Rusikareegel on, et maksimumpulss võib olla 220 miinus vanus. Punane tsoon, mille alguseks on tavaliselt 85-90 protsenti maksimaalsest pulsist, võib olla koormav, kui ei ole harjunud sellise intensiivsusega. Kui 70 protsenti treeningu ajast on selles tsoonis, võib see viidata, et treening on liiga intensiivne. See ei ole jätkusuutlik, kui keha pole sellega veel kohanenud.
Pulsi jälgimine treeningu ajal võib aidata hoida oma treeningu intensiivsust tervislikus vahemikus. Kui pulss on pidevalt punases tsoonis, on mõistlik natuke intensiivsust vähendada ja jälgida, kuidas keha reageerib. Võimaluse korral pidage nõu arsti või treeneriga ja määrake sobivaim pulsivahemik ja treeningkoormus. Võib teha ka koormustesti. Seda peab soovitama just vanematele inimestele, kes teevad intensiivelt sporti.
Regulaarne mõõduka intensiivsusega treening aitab südame-veresoonkonda tugevdada, mis aja jooksul muudab treeningud kergemaks ja pulsi madalamaks.
