Tervislike eluviisidega võib oma eluiga tunduvalt pikendada ja eelkõige pikendada just tervelt elatud aastaid.
Siinkohal mõned nõuanded geriaatritelt, kuidas elada tervemalt ja pikemalt.
Rahulik meel
Mida rohkem tuleb maailmast ärevaid uudiseid, mida kiirem on elu, mida häirivamad on olmeprobleemid seda tähtsam on püsida rahulikuna ja taltsutada oma ärevaid mõtteid. Kui ärevus tekib, hinga sügavalt ja kinnita endale, et kõik on turvaline.
Sügav uni
Sügav uni on nauding. Jahe voodi, puhtad linad, rahustav õhturaamat ja lõpuks vajumine unne. Kui uni jääb liiga lühikeseks, on järgmisel päeval väsinud tunne ja tööd ei edene. Rahulik ja pikk õine uni parandab selgelt elukvaliteeti ja lisab elule pikkust.
Mõõdukas liikumine
Käimine on eaka inimese parim võimalus liikuda. Käia võib igal pool, igal ajal, sobival kiirusel ja keppidega või ilma. See on tasuta ja sobib kõigile. Iga astutud samm on kasulik.
10000 sammu päevas on linnalegend. Uuringud näitavad, et juba 4000 sammu päevas pikendab elu.
Sammude arvuga ei maksa teistega võistelda, vaid käia just nii palju kui mugav tundub ja tervis lubab. Isegi pooilest tunnist päevas on palju kasu, kui teha seda regulaarselt. Ka ujumine ja vesivõimlemine on väga liigesesõbralikud liikumisvormid.
Uudishimu elu vastu
Uudishimu on jõud, mis hoiab meele virgena. Uuringud näitavad, et uudishimulikud inimesed on pikaealised. Eluisu säilib, kui jaksad tunda huvi selle vastu, mis maailmas sünnib. Tähtis on ka see,
kui inimesel on sihtmärk ja midagi mida oodata. Lugemine ja mõtlemine peaks kuuluma igasse päeva. Elu on lihtsam, kui suhtuda sellesse avatult ja uudishimulikult.
Elust peab rõõmu tundma
Inimesel on kergem elada, kui ta pole kogu aeg negatiivne. See ei tähenda hommikust õhtuni ülevoolavat positiivsust, sest maailmas on palju asju, millesse tulebki kriitiliselt suhtuda. Kuid elus peab olema rõõmu. Kui kõik tundub halli ja üksluisena, tuleb korraldada midagi rõõmsat: kohtumine sõpradega, teatriskäik või jalutamine looduses.
