Kuigi tänapäeval on juurde tulnud nii palju uusi aparaate ja tehnikat, siis hämmastaval kombel näitas sellekohane aastakümneid kestnud uuring, et kui paarkümmend aastat tagasi moodustus diagnoos 75% ulatuses anamneesist, ehk siis sellest, kui õigeid küsimusi oskab arst küsida ja mida märgata, siis nüüd oli tulemus täpselt sama. See näitab, et hoolimata tarkadest aparaatidest, peab arsti ja patsiendi vahel olema usalduslik kontakt, sest tänu viidetele ja kaebustele jõutakse lõpuks õige diagnoosini. Ka nõustamine on väga oluline. Kui perearst paneb inimese kaalu peale, siis on tõenäosus, et 70% ülekaalulistest hakkab mõtlema oma kehakaalu peale ja sellega tegelema. Küsimustega selgitatakse välja riskigrupid ja kuna arstiabi lähtub vajadusest, siis suunatakse inimene edasistele uuringutele vastavalt vajadusele, pannakse diagnoos ja leitakse ka õige ravi. Vastavalt riskigrupile teostatakse ka uuringuid. Kui inimesel on ülekaal, kõrge vereõhk ja –kolesteroolitase, siis on selge, et peab käima tihedamini oma tervist kontrollimas, sest on äärmiselt tähtis, et saaks õigel ajal jaole teise tüübi diabeedile. Abiks on muidugi ka erinevad sõeluuringud. Ravikindlustatud naistele tehakse PAP-testi ja mammograafia sõeluuringuid, kuhu kindlasti peaksid kõik kutse saanud iga paari aasta tagant minema. Käivitunud on ka pikalt ette valmistatud jämesoolevähi sõeluuringu programm. Luuhõrenemise sõeluuringut meil ei tehta, kuid riskigrupid on põhjalikult kirjeldatud ja need, kes sinna kuuluvad peavad regulaarselt oma luutihedust kontrollima.
Arstidele teevad muret patsiendid, kes kurdavad halba enesetunnet, kuid kõik analüüsid on korras. Sageli on siis põhjus stressis. Patsient seda enamasti ei usu ja nõuab uusi uuringuid. Mõned jäävadki perearste vahetama ja ei leia seda õiget, kes neile soovitud diagnoosi paneks. Kui ikka perearsti ei usu, siis on tänapäeval tervisekontrolli võimalik saada ka raha eest. Mitmed haiglad teevad põhjalikke terviseauditeid ja laboratooriumitest on võimalk tellida erinevaid uuringuid. Apteekides on müügil erinevaid teste, mis on muidugi kahe otsaga asi. Ühest küljest peaksid need vähendama asjatuid visiite arsti juurde, kuid kuna ei tea, kui täpsed need testid just on, siis võib positiivse näidu korral inimene paanikasse sattuda, nii et nendesse peaks suhtuma rahulikult.
Ehk siis soovitused patsiendile on sellised, et usaldage oma perearsti ja rääkige oma kaebustest ja kahtlustest põhjalikult, sest selle järgi suunataksegi teid uuringutele ja vastavalt uuringutele kujuneb ka diagnoos.
