Tervist kogeme me enamasti jaksamise kaudu – terve inimene jaksab käia tööl, olla aktiivne ja tegeleda endale meeldivate harrastustega. Hea tervise nurgakivid on liikumine, mitmekülgne toitumine ja piisav uni.
Et haigustele õigel ajal jaole saada, peaks regulaarselt käima ka tervisekontrollis. Kogu maailma arstiteadus liigub edasi selles suunas, et leida üles õiged riskirühmad. Riskirühmade leidmiseks kasutatakse lihtsaid küsimustikke: kehakaal, pikkus, toitumisharjumused, suitsetamine, alkoholi tarbimine, füüsiline aktiivsus, vanemate ja vanavanemate haigused jne Selle põhjal võib öelda, kas mingitesse haigustesse haigestumiseks on olemas riskid või mitte. Kui neid pole, siis pole mõtet teha sellesuunalisi uuringuid ja inimest segadusse ajada.
Kui inimesel on ülekaal, kõrge vereõhk ja –kolesteroolitase, siis on selge, et ta peab käima tihedamini oma tervist kontrollimas, sest tal on kõrgenenud risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse ja et saaks õigel ajal jaole teise tüübi diabeedile.
Abiks on ka erinevad sõeluuringud. Meil tehakse emakakaelavähi (PAP-test) ja mammograafi sõeluuringuid ning hiljuti käivitus jämesoolevähi sõeluuringu programm. Kõik, keda vastavalt oma aastakäigule kutsutakse sõeluuringule, peaksid seal kindlasti ära käima. Tänu rinnavähi sõeluuringule avastatakse suur hulk kasvajaid nii varajases staadiumis, et seda on võimalik ravida.
Kuid patsiendid on kõik erinevad. Neid võib enamjaolt jagada kolme gruppi: ühed on sellised, kes mõtlevad, et "mis nüüd mina," ning ei käi üldse arsti juures, eiravad kõiki sõeluuringuid, sest
kardavad teada saada "kui seal peaks midagi olema." Teised on perearsti kabineti püsikunded, kel tundub, et arst ei määra piisavalt uuringuid ega õigeid ravimeid ning ei leia õiget haigust üles. Kolmandad lähevad korralikult oma aastakäigu sõeluuringutele, helistavad vajadusel perearstile või -õele ning käivad regulaarselt tervisekontrollis.
Kuid iga inimene saab eelkõige ise ennast aidata ja kontrollida. Jälgima peaks oma eluviise: toitumist, kehakaalu, füüsilist aktiivsust, suitsetamist, alkoholi tarbimist. Vöö ümbermõõtu ei tohi lasta kasvada meestel üle meetri ja naistel üle 90 sentimeetri. Need, kes on südameveresoonkonna haiguste riskigrupis, võiksid seda mõõta ise kord poole aasta jooksul. Kontrollida tuleks oma sünnimärke, kui neis on mingeid muutusi, tuleb pöörduda perearsti poole.
