Kilpnääre on kaela eesosas paiknev liblikakujuline elund, mis toodab organismi ainevahetuse regulatsioonis osalevaid hormoone – trijoodtüroniini (T3) ning türoksiini (T4), mis keha rakkudesse satuvad vere kaudu. Inimese organism vajab toimimiseks mitmete erinevate tegurite harmoonilist koostööd. Selles koostöös omavad tähtsat rolli kilpnäärme hormoonid. Kilpnäärme hormoonid on vajalikud paljudes organismi funktsioonides, näiteks loote areng ja kasv; valkude, süsivesikute ja rasvade ainevahetus ning paljud teised organismi funktsioonid.
Joodi, mida inimene saab toidust ja joogiveest, on vaja kilpnäärme hormoonide tootmiseks ja normaalseks talitluseks. Kilpnäärme hormoonide põhjalik kontroll ja sünteesimine toimub ajuripatsis ehk hüpofüüsis toodetud kilpnääret stimuleeriva hormooni ehk türeotropiini (TSH) abil. Liiga kõrge T3 ja T4 taseme puhul veres vabaneb hüpofüüsist vähem TSH-d, mis omakorda tähendab, et kilpnäärme hormoone toodetakse vähem. Seevastu liiga madala T3 ja T4 taseme puhul vabaneb rohkem TSH-d, mis tähendab, et ka kilpnääre toodab rohkem hormoone.
Hüpotüreoosi ehk alatalitlusega on tegu siis, kui kilpnääre toodab hormoone liiga vähe ning hüpertüreoosi ehk ületalitlusega on tegemist siis, kui kilpnääre toodab hormoone liiga palju, mõlemas olukorras võivad ilmneda erinevad vaevused. Kilpnäärme haigused esinevad naistel sagedamini kui meestel.
Millised on kilpnäärme ületalitluse sümptomid?
Kilpnäärme ületalitlusega on tegu siis, kui verre satub liiga palju kilpnäärme hormoone. Enamlevinud kilpnäärme ületalitluse sümptomid on emotsionaalne tasakaalutus, närvilisus ja ärrituvus (nutuvalmidus). Ainevahetus muutub kiiremaks, tekib halb soojataluvus, inimene eelistab olla jahedas keskkonnas ja riietuda kergelt. Tavapäraselt esineb suurenenud söögiisu taustal kehakaalu langus, südamepekslemine, soojad niisked käed, “sisemine värin“, juuksed on õhukesed ning haprad, võib esineda lihasnõrkust ja nii edasi.
Millised on kilpnäärme alatalitluse sümptomid?
Tihtipeale põhjustab hüpotüreoosi kilpnäärme autoimmuunne kahjustus ehk autoimmuuntüreoidiit, mis on põhjustatud inimese enda immuunsüsteemi poolt. Kilpnäärme alatalitluse puhul organismi ainevahetus muutub aeglasemaks, soojatootmine väheneb, seega külmataluvus halveneb ning samuti halveneb söögiisu. Kilpnäärme alatalitlus võib esile tuua erinevaid sümptomeid: mäluhäired, nõrkus, vaatamata isu vähenemisele kehakaalu tõus, jõuetus, külmatunne, väsimus, laugude turse, kuiv ja kare nahk, juuste karedus, kõhukinnisus ja nii edasi. Naiste puhul soodustab kilpnäärme alatalitlus probleeme rasestumisega, raseduse katkemisi ning menstruaaltsükli häireid.
Kuidas teha kindlaks, kas tegemist on kilpnäärmega seotud probleemiga?
Kilpnäärme probleemidega kaasnevad sümptomid ei ole ainuomased vaid neile haigustele, mis omakorda tähendab, et kilpnäärme haiguste diagnoosimine võib olla üsnagi keerukas. Arsti juurde tuleks kindlasti pöörduda, kui esinevad muret tekitavad sümptomid.
Kilpnääret saab kontrollida vereanalüüsidel põhineva uuringuga. Kui soovid saada ülevaade kilpnäärme tööst või kui on kahtlus kilpnäärme talitlushäirele, on esmane vereanalüüs TSH. Et uurida kilpnäärme tööd põhjalikumalt, tuleks lisaks TSH-le kontrollida ka autoimmuunse kilpnäärme kahjustuse markerina anti-TPO ehk türeoidperoksüdaasi vastaseid autoantikehasid ja FT4 ehk vaba türoksiini taset.
Kilpnäärme probleemide kahtluse korral tuleb kohe arsti poole pöörduda, sest õigeaegne tähelepanuta jätmine võib viia kehvveresuse, südame-veresoonkonnahaiguste, osteoporoosi või muude haiguste avaldumiseni.