Kui inimene sattub ilma vastava varustuseta 0-kraadisesse vette, siis ta külmub surnuks juba veerand tunniga. Külmumise aega mõjutavad iga, suurus, rasvakiht ja füüsiline võimekus. Surma põhjustab alajahtumine ehk hüpotermia. Krõbekülma ilmaga ja vinge tuulega võivad kergesti tekkida külmakajustused, ehk külm võib ära võtta sõrmed, varbad, kõrvad või põsed. Ka viirused hakkavad rohkem kimbutama, kui inimene on külmetanud. Sellepärast tuleb külma ilmaga hoida jalad, pea ja käed alati soojas.
Juba ainult jääkott leevendab valu ja alandab paistetust. Külmakamber, ehk paar-kolm minutit
-100 kraadi juures leevendab tõhusalt isegi kroonilist liigesepõletikku. Külmašokk kiirendab vereringet, paneb organismi tootma kortisooli, endorfiine ja dopamiini, mis annavad energiat ja parandavad enesetunnet. Samamoodi mõjub ka talvine suplus. Kes ei riski minna jääauku, võib lasta end üle külma dušiga. Ka see kiirendab vereringet, paneb naha õhetama ja karastab.
Külmas toas tuleb ka hea uni. 16-19-kraadine toatemperatuur on magamiseks parim.
Külm võib olla sõber või vaenlane, tuleb lihtsalt osata teda kasutada.
