Meie luud ja liigesed vajavad hoolt varasest east peale

Ent lastelgi võib esineda mitmesuguseid luu- ja liigesehaigusi, millega peaks kiiresti arsti poole pöörduma.
Mõni laps ei satu vahel paari aasta jooksul arsti juurde. Kui nohuga perearstil käiaksegi, kuid tavaliselt siis last tervenisti üle ei vaadata. Sellepärast tuleb vanemal endal jälgida last ja kahtluse korral minna arsti juurde.
Luude-liigeste põletikuliste haiguste tunnus on, kui seni normaalselt kõndinud laps hakkab teistmoodi astuma. Näiteks kui ta hakkab ühte jalga ettevaatlikumalt maha panema või kui tema kõnnak muutub. Ka sel juhul, kui lapse üks jalg tundub hommikul pärast ärkamist või peale lõunauinakut olevat hell või kange, ja see päeva peale üle läheb, tasub sellele tähelepanu pöörata. Või kui laps hakkab kurtma, et mingi koht – näiteks üks põlv või käsi – on valus.
Nii muutunud kõnnak, hommikune stardijäikus kui ka valu ühes jäsemes või selle liigutamise raskus – need kõik on alarmeerivad tunnused, mille korral võib kahtlustada tõsist haigust. Ka sel juhul, kui laps ei kaeba valu, kuid mõne jäseme piirkond on võrreldes teise poolega paistes, on põhjust arstivisiidiks.
Põletikuline luu-liigesehaigus võib tabada nii just käima hakanud last alates teisest eluaastast kui ka igas muus vanuses. Levinud teooria, et lastel pole liigesepõletikke, ei pea paika. Kogemus näitab: juba teisest eluaastast alates tuleb ette tõsiseid haigusi. Osa haigusjuhtumite korral on tagantjärele aru saada, et laps on haigestunud juba 9.–10. elukuul, kuid neid juhtumeid on õnneks vähe. Kui õigeaegselt arstile pöörduda ning pere ja meedikute vahel on usaldus ning koostöö, siis on ravist suur abi ja lapse elukvaliteet ei lange.
Alati aga ei pruugi kõnnakumuutuse põhjus olla põletikulist laadi. Mõnikord võivad olla põhjuseks ka närvisüsteemi või lihastoonuse probleemid. Imikutel leitakse tihti ebaühtlast lihastoonust, mille raviks määratakse massaaž. Samad probleemid kergemal kujul võivad avalduda siis, kui laps hakkab käima.
Jalavalusid esineb lastel igas eas, kuid õnneks pole neil kõigil haiguslikku põhjust.
Sellised on näiteks kasvuvalud, mis kimbutavad sagedamini eelkooliealisi, kuid ka kuni 12aastasi lapsi. Õhtul enne magamaminekut tekivad jalavalud, enamasti mõlemas jalas korraga. Laps võib kurta näiteks põlve- või säärevalu. Kasvuvalu võib lapse ka keset ööd hüsteerilise nutuga üles ajada.
Reeglina vanemad täiesti instinktiivselt rahustavad, silitavad, masseerivad valutavaid kohti. “Enamikul juhtudel läheb valu mööda ja laps jääb uuesti magama.” Valutavaid jalgu võib määrida valuvaigistava salviga või anda lapsele paratsetamooli tablett. Näpunäiteid saab apteegi käsimüügiletist.
Lastearst lisab, et kui emal endal on lapsena olnud kasvuvalud, siis suure tõenäosusega esinevad need ka tema järeltulijatel.
Kuid siiski peab olema hoolas, et kasvuvaludeks ei peetaks põletikulisi luu-liigesehaigusi: “Öiste valudega võivad aga alata ka väga tõsised haigused, sealhulgas kasvajad. Need on seda tüüpi valud, mis asuvad tavaliselt ühes jäsemes ega taha leevenduda ei silitamise, soojendamise, kompressi ega valuvaigistava rohuga. Siis tuleb kiiresti arsti poole pöörduda, eriti kui lapse söögiisu muutub närvaks, ta on kahvatu, ei taha mängida või tunneb end ka päeval halvasti. Mida varem kasvaja avastatakse, seda suurem on võimalus see välja ravida.