Üks nendest väidab, et naksumist põhjustab rõhu vaheldumine. Põhimõtteliselt on liiges suletud õhukindel õõnsus, kuid kui seda venitada, tekib sinna ruumi. See ruum täitub organismis oleva gaasidega nagu näiteks lämmastikuga. Liigeseõõnsuses tekib rõhu vaheldumine, mis tekitab naksumist.
Kui aga naksumisega kaasneb ka nädalaid kestev valu ja paistetus, tuleb pöörduda arsti poole, sest asi võib olla meniski kahjustusega. Pikalt kestnud meniski kahjustus võib tekitada kraapivat häält.
Mingid liigesehädad on peaaegu igaühel. Liigeses löögileevendajana ja sujuva liikumise tagajana olevad liigesekõhred moodustuvad kollageenikiududest. Nende kiudude elastsus väheneb vananedes ja kahjuks see ei uuene. Igal teisel üle 65-aastasel on liigesehädad. Kümme aastat hiljem vaevavad liigesehaigused juba üheksat inimest kümnest. Vigastus tekib mitmete tegurite koosmõjust ja selles pole mõtet ennast süüdistada. Geenide osa võib olla umbes 60 protsenti ja vanemaid ei sa me valida. Mittesuitsetamise võime küll valida ja seda tasub teha, sest suitsetamine nõrgendab liigeste tervist. Tõsi on see, et spordivigastused võivad tekitada tõsiseid liigesevigastusi. Kuid liikumine kaitseb samas meie liigeseid, nii et vigastuse hirmus ei maksa jätta liikumata. Liikumine aitab hoida ka normaalset kehakaalu, sest ülekaal on üks suuremaid, mitte ainult jalgade vaid ka sõrmede liigesehädade põhjuseid.
Tervislik liikumine hoiab kõhred elastsetena. Kõhres ei ole vereringet, sellepärast saab kõhr vajalikud toitained ümbritsevatest kudedest.
