Liigeseprobleemid pole ainult elatanud inimeste probleem vaid võivad kimbutada igas vanuses. Ka keskealistel ja noortel inimestel on liigestega probleeme, kuid need lähevad enamasti ise üle. Tavaliselt on need põhjustatud liikumise või tööga seotud ülekoormusest. Enamasti vaevused kaovad, kui vähendada koormust ehk parandada liikumise tehnikat, muuta treeningute sagedust või töö ergonoomikat.
Põletikulised, reumalaadsed liigesehaigused võivad endast märku anda juba lapseeas. Kõige levinum liigesehaigus ehk osteoartriit tekib viiekümnendates eluaastates.
Tihti kurdetakse liigeste naksumise üle. Ka normaalne, terve liiges võib naksuda ja selle kohta on erinevaid teooriaid. Üks nendest väidab, et naksumist põhjustab rõhu vaheldumine. Põhimõtteliselt on liiges suletud õhukindel õõnsus, kuid kui seda venitada, tekib sinna ruumi. See ruum täitub organismis oleva gaasidega nagu näiteks lämmastikuga. Liigeseõõnsuses tekib rõhu vaheldumine, mis tekitab naksumist.
Kui aga naksumisega kaasneb ka nädalaid kestev valu ja paistetus, tuleb pöörduda arsti poole, sest asi võib olla meniski kahjustusega.
Mingid liigesehädad on peaaegu igaühel. Liigeses löögileevendajana ja sujuva liikumise tagajana olevad liigesekõhred moodustuvad kollageenikiududest. Need kiudude elastsus väheneb vananedes ja kahjuks see ei uuene. Kuid liikumine kaitseb meie liigeseid, nii et vigastuse või valu hirmus ei maksa jätta liikumata. Liikumine aitab hoida ka normaalset kehakaalu, sest ülekaal on üks suuremaid, mitte ainult jalgade vaid ka sõrmede liigesehädade põhjuseid.
Tervislik liikumine hoiab kõhred elastsetena. Kõhres ei ole vereringet, sellepärast saab kõhr vajalikud toitained ümbritsevatest kudedest.
