Miks meie luud hõrenevad ja liigesed kuluvad?

Luukude uueneb pidevalt, kasvueas toimub see kiiresti, täiskasvanul umbes 5% aastas. Täielikult uueneb inimese luustik iga 5–6 aasta tagant. Vana luukoe lagundamine ja uue moodustumine on tasakaalus 30.–35. eluaastani. Seejärel väheneb üle 40aastastel luumass 0,5–1% aastas. Kõige rohkem on ohustatud naised 5.–7. aastal pärast menupausi, kui naissuguhormoonide toodang on järsult vähenenud. Sel ajal võib kaotada kuni 50% luumassist.
Meessuguhormoonide produktsioon langeb aeglasemalt ja seetõttu toimub meestel ka luude hõrenemine aeglasemalt. Luude hõrenemisel nende kuju oluliselt ei muutu, kuid need on poorsemad ja seetõttu ka hapramad.
Liigeste ealised muutused seisnevad liigesekõhre taandarengus. Kõige varasem muutus on liigesekõhre kõhetumine ehk atroofia. Kui noortel on sõrmelülivahelistes liigestes kõhre paksus 1–1,5 mm, siis raugaeas ulatub see vaevalt 0,5 millimeetrini.
Kõhrkoe vananemine on artroosi tekkimise alus. Liigese ealistest muutustest arenenud artroosi ravimisel on eesmärgiks valu vähendada ja edasist kulumist pidurdada. Selleks kasutatakse liigeste koormuse vähendamist, ravivõimlemist, abivahendeid (tallatoed, tugisidemed, jalutuskepp jm), füüsikalist ja arstimravi ning raskematel juhtudel ka kirurgilist ravi. Kuigi põlved ja puusaliigesed on ühevanused, võib üks neist olla rohkem kulunud. Kui vaja, paigaldatakse tehisliiges, mis mõne aja pärast on täpselt nagu oma.