Mingil määral kindlasti. Introvert peab samuti tervitama ja järgima teisi käitumis- ja viisakusnõudeid. Igaüks suudab käituda nii, et tuleb teiste inimestega toime, hoolimata sellest, milline on tema iseloom või temperament. Kui introvert peab selleks natukene pingutama, siis ekstravert peab meeles pidama, et ta annaks ruumi ka teistele. Inimene võib soovi korral käituda vastu oma isiksuseomadustele. Vaikne inimene võib käituda seltskonnas lärmakalt ja vihane võib näida rahulik. Me pole oma isiksuseomaduste orjad, vaid saame valida, kuidas me mingis situatsioonis käitume.
Introvert võib olla rahulikult tema ise. Kes oma seltsimatuse all kannatab, võib õppida rohkem vestlema, naljade üle naerma, kuid enne kõike tuleks arendada neid oskusi, milles ta on hea ja millest innustub.
Ei maksa uskuda klišeesid, et introverdid pole head läbirääkijad. Vaikne inimene võib saavutada paremaid tulemusi, kui ennast esile tõstev ekstravert. Peab ka meeles pidama, et enamikus inimestes on nii sotsiaalseid kui ka eraklikke iseloomujooni.
Kuid mood muutub ja introvertide tulevik näib helge. Ekstravertide kultus on alguse saanud Ameerikast, kus sotsiaalsust peetakse normiks. Kuid nii nagu vaheldub rõivaste mood, vaheldub ka erinevate isiksuseomaduste soosimine. Paarikümne aasta pärast on introverdid jälle hinnas. Üks muutuse põhjus on ilmselt see, et Aasia majanduskasv hakkab maailma mõjutama. Jaapanis ja Hiinas hinnatakse teistsuguseid töötegijaid kui Läänes. Seal imetletakse introverte.
