Teadvusta endale riskitegurid:
1. Lase ära mõõta oma vere kolesteroolitase ning vererõhk.
Kui need on tõusnud, siis tõuseb ka südamehaiguste risk. Kolesterooliväärtused võivad olla kõrged noorelgi inimesel, eriti siis, kui ta näiteks põeb pärilikku hüperkolesteroleemiat. Sellega seoses kasvab oht haigestuda pärgartertõppe tunduvalt. On suguvõsasid, kus ka kõrge vererõhk liigub ühelt põlvkonnalt teisele, kaasa aitavad keskkonnategurid ja loomulikult eluviisid.
2. Vereproovi võtmise käigus lase ära mõõta ka veresuhkru tase.
Veresuhkru kõrge tase vihjab, et ka suhkruhaigus ei peida ennast enam kusagil kaugustes, vaid trügib lähemale. Diabeet omakorda on südame pärgartertõve tekkimise üks hüppelaudu. Naistele on diabeet suurem riskitegur kui meestele, kuna arvatakse, et suhkurtõvega kaasnevad rasva- ja suhkruainevahetuse häired koos vere hüübimishäiretega teevad koos naissuguhormoonidega altimaks südame-veresoonkonna haigustele. Kes juba põeb diabeeti, peaks hoolikalt jälgima, et veresuhkruväärtused oleksid heas tasakaalus.
3. Mõõda ära oma vööümbermõõt.
On hea, kui naistel jääb see alla 80 cm ja meestel alla 90 cm. Vöökoharasvumusse peaks suhtuma üsna tõsiselt, kuna kõhuõõnde kogunev nn peidetud rasv tõstab riski haigestuda kõrgvererõhktõppe ja diabeeti, põhjustab häireid rasvaainevahetuses, ateroskleroosiohtu ja trombide teket.
4. Ära satu masendusse, kui mõõdetud väärtused juhtuvad korrast ära olema või kui suguvõsas on esinenud südamehaigusi.
Tänu eluviisidele on võimalik kõiki neid näitajaid parandada. Teadvusta endale kõik riskitegurid ja hakka nende vastu võitlema. Kel on ravikuur juba määratud, peab korralikult võtma ka ravimeid.
5. eida pilk oma külmkappi ja mõtle, kas toidud, mida seal näed, vähendavad või suurendavad südamehaiguste riski.
Kui muudad menüü tervislikumaks, langevad nii vere kolesteroolisisaldus kui vererõhk, samas väheneb ka oht haigestuda 2. tüübi diabeeti.
