Vett on pidevalt ja õigetes kogustes tarvis ka silmadele. Silm näeb ainult siis, kui tema sarvkesta eesmine pind on ideaalselt sile ja niiske.
Silmalaugude servades ning laugude ja silmamuna sidekestas on rasu- ja pisaranäärmete süsteem, mis hoolitseb selle eest, et sarvkesta eesmine pind ja selle ümbrus oleksid pidevalt niisked. Vajadusel aitab sellele kaasa ka suur pisaranääre, mis asub silmakoopa ülemises välimises osas.
Sarvkesta pisarakiht ei ole iseenesest püsiv: iga silmapilgutusega me uuendame teda jälle ja jälle. Kui seda korrapäraselt ei toimu, tekivad sarvkesta pinnale kuivad laigud.
Kuiva silma sündroomi on meditsiinis viimasel ajal nimetatud lausa tsivilisatsioonist tingitud hädaks. See on üks enim silma töövõimet vähendavast põhjusest. Vähemalt 40% silmaarstil käinutest on kas või korra oma elu jooksul sellega kokku puutunud. Tegelikult on kuiva silmaga hädas olijate hulk veel suurem, sest nii mõnigi kord jääb see sündroom diagnoosimata.
Silma eestpoolt kattev pisarakiht koosneb omakorda kolmest tähtsast ja eri ülesandega kihist:
PINDMINE on lipiidide (rasvainete) kiht, mis hoiab niiskust.
KESKMINE on veekiht, mis korraldab sarvkesta hapnikuvarustust.
SISEMINE on limakiht, mis reguleerib sarvkesta eesmine pinna pinget.
Lisaks niisutmisele täidab see õhuke, ainult 0,001 mm paksune pisarakiht teisigi tähtsaid ülesandeid: ta toidab silma sarvkesta ja kaitseb seda nakkuste eest ning tekitab ideaalselt sileda sarvkestapinna, et valgus murduks silmas õigesti. Mida keerulisem süsteem, seda kergemini võivad tekkida häired ja ebakõlad ning seda kergemini läheb ta rikki.
Kuiv silm on sümptomite kogum, mis tekib silma sarvkesta puuduliku niisutamise tagajärjel.
Kui silmad on kuivad, siis nad lihtsalt kipitavad või on kuidagi karedad ja tekib tahtmine neid sagedamini pilgutada. Ka kipuvad silmad punetama ja on ärritatud, tekitades ebamugavust.
Tüüpilise kuiva silma sündroomi puhul on aga juba pisaravool suurenenud ning see kipub eriti segama siis, kui lähete välja külma õhu või tuule kätte. Et siis pisarad voolama hakkavad, on teie silmade enesekaitse: silmavesi peab väheniiske sarvkesta eesmise pinna katma pisarakihiga.
Kuiva silma sündroomi puhul võite märgata sedagi, et aeg-ajalt muutub nägemine kuidagi ähmaseks. Kui aga silmi pilgutate ja sellega sarvkesta eesmist pinda niisutate, tunnete peagi, et ähmasus ei segagi enam eriti.
Üks võimalik sümptom on ka silmade kiire väsimine: tekivad nägemisraskused nii lugemisel kui ka teleri vaatamisel, rääkimata arvutiga töötamisest.
Tavaliselt süvenevad sümptomid päeva jooksul. Mõned inimesed aga tunnevad ebamugavustunnet silmades juba hommikul ärgates või isegi öösel.
Ka ise saab oma silmade heaks paljugi teha. Püüdke õhk ruumis hoida parajalt niiske ja värske. Vana lihtne tõde: tuba tuleb sageli tuulutada. Õhuniiskus peab olema mitte alla 40% ja mitte üle 60%. Seega ka liiga niiske õhk pole silmadele hea. Niiskusmõõturid ehk hügromeetrid on eriti vajalikud tööruumis ning magamistoas. Hürgomeetreid on müügil ja õnneks pole need kallid, kui arvestada seda, kui kallid on meie silmad.
Kui õhk on liiga kuiv, asetage radiaatoritele või nende kõrvale õhuniisutid. Tööruumidesse sobivad õhku niisutama taimed. Hädapärast võib mitmesse kohta ruumis asetada laiemad anumad veega. Vett vahetage iga kahe päeva tagant, et vältida bakterite kasvu.
Halvale ilmale vaatamata püüdke eriti talvel ja kevadel olla rohkem väljas.
Pilgutage võimalikult tihedamini silmi, et pisarakiht uueneks pidevalt.
Arvuti ees istudes ja lugedes või telerit vaadates ärge vaadake teksti või kujutist liiga üksisilmi – muidu pilguvad silmad vähem kui vaja.
Silmade libisemist üle teksti saatke kerge peapöördega, siis liiguvad silmad vähem.
Arvutiga töötades ärge kandke kontaktläätsi, kuna nendega kuivavad silmad rohkem kui muidu või prille kandes.
Puhake vahepeal silmi! Kulunud soovitus, kuid selle täitmine aitab silmakuivust ära hoida.
Enne tõsisema ravi alustamist peaks silmaarst selgeks tegema kuiva silma tekkimise põhjused, arvestades ka soodustavaid riskitegureid.
Tavaliselt alustatakse ravi niisutavate silmatilkadega, mida rahvasuus kutsutakse kunstpisarateks ja mida müüakse apteegi käsimüügis. Nende tilkade koostis on lähedane inimese enese pisaratele, sisaldades mitmesuguseid pärispisarates esinevaid komponente.
Eriti viimasel ajal on apteekidesse müügile tulnud erinevaid niisutava toimega silmatilku. Nende koostis ja toime on aga erinev. Nad kõik teenivad küll ühte eesmärki – silmi niisutada –, kuid ei sobi kõigile ühtmoodi. Sellepärast küsige kui võimalik nõu silmaarstilt või vähemalt lugege koos apteekriga hoolikalt infolehte, et kontrollida, kas antud silmatilgad sobivad just teile. Kas neid võib tarvitada, kui kannate kontaktläätsi või on teil peale kuiva silma mõni muu silmahäda.
Kui hakata silmi kuivuse vastu varakult aitama, peaks müügil olevate ravimite seast küll õnnestuma leida oma silmadele sobivad tilgad, millest saab abi.
Kui aga mõne nädala pikkune endapoolne ravi niisutavate silmatilkadega tulemusi ei anna, pöörduge silmaarsti poole. Tõsisematel juhtudel võetakse tarvitusele geelid või salvid.
