Kuivsilmsus ilmneb siis, kui pisaranäärmed ei tooda sarv- ja sidekesta niisutamiseks vajalikku pisaravedelikku piisavalt või on selle koostis muutunud. Viimane põhjus on omane just eakamatele inimestele. Silmade pilgutamisel (tavaliselt 16–20 korda minutis) katab pisaravedelik silma eesmise pinna imeõhukese pisarakihiga, mis toidab sarvkesta, kaitseb seda nakkuste eest ning muudab selle pinna ideaalselt siledaks. Iga pilgutusega taastatakse pisaravedeliku kiht. Kuivsilmsus on eriti just naistel esinev ja aastatega süvenev häire. Silmade kuivus on sageli tingitud välistest seikadest – tuulest, kuivast õhust siseruumides, tolmust või suitsust õhus või liiga kirkast valgusest. Kuivsilmsust võib põhjustada hormonaalse tasakaalu muutumine naistel, kestev töötamine arvutiga või telerivaatamine, paljude ravimite (nt valuvaigistid, rahustid, glükokortikosteroidid, rasestumisvastased vahendid) pikaajaline tarvitamine ning mõned haigused. Sümptomid on silmade punetus, kipitus- ja karedustunne silmades ning silmade kiire väsimine. Kaasneda võivad peavalu ja närvilisus.
Enne ravima asumist on tähtis kindlaks teha vaevuse tekkepõhjused ja riskitegurid. Leevendust pakuvad niisutavad silmatilgad, nn kunstpisarad, mille koostis on lähedane inimpisaratele. Ei maksa karta, et silmatilgad tekitavad sõltuvust ja kuivatavad rohkem silma, nagu võib juhtuda nohurohuga. Silmatilku pole võimalik liiga palju panna, ülejääk voolab lihtsalt välja. Kui tundub, et silmatilgad ei ei sobi, siis tuleb proovida lihtsalt järgmisi.
Tõsisematel juhtudel määrab arst raviva geeli või salvi.
