Vaikne südameatakk on südameatakk, mis võib jääda märkamatuks või mille sümptomid on nii kerged, et te ei tea ega taha kahtlustada, et need on südamega seotud.
Hinnanguliselt 5–10 protsenti müokardiinfarktidest on niinimetatud vaiksed infarktid.
Esimest müokardiinfarkti võib olla raske ära tunda, kui infarkti sümptomid ei ole selgelt valulikud.
Südameinfarkti valu võib olla valu, survetunne, kõrvetised ja raskustunne rinnus. Sümptomid ei ole alati tunda seal, kus võiks eeldada. Südame innervatsioon ei paiguta alati valu täpselt sinna, kus see on. Mõnikord on vaikse infarkti ainus sümptom ebamäärane halb enesetunne.
Umbes iga neljas müokardiinfarkt põhjustab äkksurma. Äkksurm võib olla müokardiinfarkti esimene sümptom. Nende täielikuks ennetamiseks pole head viisi.
Kui lähedastel sugulastel on noores eas olnud südamega seotud äkksurma, tasub enda riskitegureid tõsiselt võtta ja neid võimalikult varakult ravida. Lähedased sugulased tähendavad vanemaid, õdesid-vendi ja lapsi.
Kõrge vererõhk ja kõrge kolesteroolitase on südameataki riskitegurid. Kui arst on teile nende raviks ravimeid välja kirjutanud, siis tuleb neid võtta.
Tavaline põhjus, miks neid ravimeid ei võeta on see, et hüpertensiooni ja kõrget kolesteroolitaset ei tunnetata.
Südameatakke saab rahvastiku tasandil vältida, kui teadaolevate südamehaiguste riskiteguritega inimesed suhtuvad riskidesse tõsiselt ja rakendavad ka meetmeid riskide vähendamiseks.
Tuleb hoolitseda oma vererõhu ja kolesterooli eest ning mitte suitsetada. Tuleb hoida kehakaal kontrolli all ja iga päev liikuda, nii saab südameataki riski saab vähendada.
Kuid pole vaja muutuda paranoiliseks ja karta südameatakki iga kord, kui tunnete end halvasti või teil on kõrvetised.
Kuigi südameataki sümptomid ei ole kõigil ühesugused, on üks sümptom, mida tasub tõsiselt võtta.
Kui tunnete end ebatavaliselt halvasti, peaksite pöörduma arsti poole või EMOsse.
See nõuanne võib tunduda ebamäärane ja seda see ka on. Siiski pole paremat üldist definitsiooni seisundile, mis vajab reageerimist.
Südameatakk on südamelihase kahjustus, mille põhjustab äkiline hapnikupuudus. Hapnikupuuduse põhjustavad pärgarterite ahenemine ja kõvenemine ning verehüüve, mis võib peatada või nõrgendada vereringet südames. Koronaarse südameataki tüüpilisteks sümptomiteks on valu rinnus või survetunne rinnus. Valu võib kiirguda kätesse, selga, kaela, lõualuusse või ülakõhusse.
Hädaabinumbrile 112 tuleks helistada, kui sümptomiks on äkiline tugev valu rinnus või õhupuudus, mis ei leevendu mõne minuti jooksul.
