Pikalt kestnud stress räsib südant: vererõhk ja halva kolesterooli tase tõusevad, kipuvad tekkima südame rütmihäired ja kasvab oht haigestuda südame-pärgartertõppe.
Naise töönädala võib kokku võtta nii: pea iga päev on vaja lapsi kuhugi viia või kuskilt tuua; oma vanemad vajaksid rohkem abi, kui suudad anda, ja seepärast tunned end süüdlasena; enda harrastusteks ei jää üldse aega, riidlemine mehe või hea sõbraga kulutab viimsegi elumahla. Kõige lõpuks tassib ülemus reede õhtul su lauale paberivirna, mis tuleb esmaspäeva hommikuks läbi töötada.
Stress tekib olukorras, mil oled kõige haavatavam – elu nõuab rohkem, kui jätkub jõuvarusid, ja lausa tunned, kuidas vererõhk tõuseb, süda puperdab ja otsaesine on alailma higine.
Ometigi pole stress ainult halb, hea stress hoopis innustab paremini töötama, nii mõnigi tunneb end kiirel ajal kui kala vees. Kui aga stress kestab liiga kaua, siis hakkab see tervist kulutama.
Üle maailma on teada, et naiste südame-pärgartertõbe on uuritud vähem kui meeste oma. Tavaliselt peetakse riskirühmaks keskealisi mehi ja seepärast uuritakse just neid rohkem.
Miks tehakse südame röntgenoloogilist uuringut kontrastaine abil naistele harvem kui meestele?
See tuleneb sellest, et naised haigestuvad südame-pärgartertõppe tavaliselt kümmekond aastat hiljem kui mehed, sest naissuguhormoonid kaitsevad naise organismi kuni menopausini. Pealegi on enamasti naissoo eluviisid tervislikumad, nad suitsetavad ja tarvitavad alkoholi vähem kui mehed.
Kuid samas on südame-pärgartertõve sümptomid naistel ebamäärasemad kui meestel: naistel esineb üldine väsimus ja halb enesetunne, meestel aga on tavaline sümptom rinnavalu.
Viimasel ajal on hakatud rääkima sellest, et kõrge vererõhk ja kõrge halva kolesterooli tase on naistele kahjulikumad kui meestele. Sama lugu on stressiga, mis mõjub naiste südamele tugevamini kui meeste omale.
