Kuigi külmaga veresooned ahenevad, ei kao veenilaiendid ka talvel kuskile, sest nende tekke põhjus ei kao.
Seega peab veenilaiendite eest hoolitsema ka talvel, et kevadeks poleks neid rohkem ja hoopis suuremaid.
Veri voolab südamest alla ja siis üles tagasi. Vere teekond südamest varbaotsteni on kehas kõige pikem. Hapnikuga rikastatud veri voolab südamest mööda artereid jalgadesse ning veenide kaudu südamesse tagasi.
Kuid veri ei lähe südamesse tagasi iseenesest, vaid jalgades asuvate lihasepumpade abil. Verevoolu reguleerivad klapid veenide seintes, mis nagu imevad verd üles. Kui klapid ei tööta korralikult või on veenid liiga laiad, tekib soontes pais, nagu liiklusummik, mis ei lase verel normaalselt ringelda. Sellel võib olla palju põhjusi, kuid tuleb kindlasti meeles pidada, et silmaga nähtavad veenilaiendid on iluprobleem ainult nii kaua, kuni tekivad vaevused.
Veenide kehvenenud olukorrast ei anna märku ainult silmaga nähtav ämblikuvõrk, sest kõik jalaveenid ei paikne ju naha all.
Kõigepealt annavad veenilaiendid tunda sellega, et õhtuks on jalad väsinud ja rasked, nagu oleks tinapommid otsas. Jalad võivad ka tursuda. Naised tunnevad seda kitsamaid saapaid kandes, sest juba vähegi pikema istumise või seismise peale on need rohkem ümber sääre. Või võtad saapad jalast, aga kui töölt kojuminekuks hakkad neid jalga panema, ei lähe lukud hästi kinni, sest sääred on tursunud. See näitab, et verevool jalgades on veidi aeglasem, kui peaks olema – häiritud on kas veeniklappide töö või on sooneseinad nõrgad.
Kõik kitsaid säärsaapaid ei kanna, eriti mehed, ega pruugigi palja silmaga aru saada, et õhtuks on jalad pisut paistes. Kuid tursest annavad märku ka kummiga sokid, millest tekivad õhtuks säärtele tugevad, sageli punakad randid.
Kuid jalatursed kesk- ja vanemaealistel ei pruugi anda märku sugugi ainult veenilaienditest, vaid need võivad olla ka muust, näiteks südamepuudulikkusest. Tursed laiendite esmase sümptomina on just noorematel inimestel, kellel muid haigusi ei ole.
Kui uuringute alusel on selge haiguse ulatus, valitakse patsiendi jaoks sobivaim veenilaiendite korrigeerimise meetod. Ka ise saab palju ära teha. Kes peab töö tõttu päev otsa jalagadel olema, peaks kasutama iga hetke, et istuda ja tõsta jalad kõrgemale. Nendel, kellel on istuv töö, peaksid jälle iga poole tunni tagant püsti tõusma ja natuke liikuma. Palju abi on ka komperssioonsukkadest või põlvikutest. Need otseselt ei ravi, kuid aitavad vereringel toimida. Ravisukad toetavad ravi, ennetavad suuremaid probleeme ning annavad leevendust. Pikaajalisel kandmisel vaevused, nagu jalgade valu, krambid, põletav kiskuv tunne, vähenevad ja haigussümptomid ei arene nii kiiresti.
