Vastukäivatest arvamustest hoolimata on tsöliaakia kui haigus täiesti olemas ja vajab korralikku ravi. Missugune see on, kui hästi mõjub, sellest räägime Ida-Tallinna Keskhaigla immunoloog-allergoloogi ja Tartu Ülikooli Immunoloogia õppetooli doktorandi Krista Ressiga.
"Ravimata tsöliaakia korral võivad tekkida rasked ainevahetushäired, osteoporoos, jäävhammaste struktuurimuutused (hambad võivad isegi murduda), viljatus (nii meestel kui naistel) ja enneaegne menopaus. Peensoole kahjustunud ja ravimata limaskest võib olla pahaloomulise kasvaja eelsoodumus," veenab doktor Krista Ress meid ravi vajalikkuses.
Gluteenitalumatus ja selle avaldumisvormid
Krista Ressi abil saame selgeks, et gluteenitalumatus ehk gluteenenteropaatia ehk tsöliaakia on krooniline haigus, mille vallandajaks on teraviljavalgud. Tsöliaakiahaigele on kahjulikud nisu, rukis, oder ja võimalik, et ka kaer. Kõige kahjulikumad neist on nisuvalgud, mida nimetatakse gluteenideks ja mis annavad haigusele ka nimetuse - gluteenenteropaatia. Nende teraviljade söömine põhjustab haigetel peensoole limaskesta kahjustumise.
Kuna aga peensoolest imenduvad organismi arenguks ja toimimiseks vajalikud toitained, siis kahjustunud limaskestaga inimestel on see väga oluliselt vähenenud ning võib väljenduda väga erinevate kaebustena. "Tüüpilisel juhul tekivad pikaajaline kõhulahtisus, kõhuvalu, kõhupuhitus; haige laps ei võta kaalus piisavalt juurde või hakkab täiskasvanul kaal langema. Ka lapse pikkuskasvu pidurdumine võib olla tsöliaakia tunnus.
Hoopis sagedamini esineb tsöliaakia niinimetatud ebatüüpilise kuluga - lisaks kõhnumisele ja kaalupeetusele võivad lisanduda ka rauavaegusaneemia, maksafunktsiooni näitajate tõus, osteoporoos; emaili- ja struktuuridefektid jäävhammastel, villiline nahalööve, puberteedi hilinemine või menstruaaltsükli häired, korduvad iseeneslikud abordid ja isegi viljatus," loetleb dr Ress tsöliaakia hirmutavaid tulemusi.
"Täiskasvanud inimesel ei pruugi seedetraktikaebusi üldse esineda. Seetõttu võtabki tsöliaakiahaiguse avastamine sageli kauem aega, kui me ehk sooviksime, ja võib vahel jääda isegi diagnoosimata."
Loe edasi ajakirjast...
