Häälikuseade on logopeedi töö lihtsaim osa, ent võib kujuneda siiski katsumuseks ja nõuda perelt suurt pühendumist. Miks vaeghääldus tekib, mida teha, et laps kõiki häälikuid õigesti hääldama õpiks, ning kuidas hoida motivatsiooni, uurisime Midrimaa lasteaia logopeedilt, Tartu ülikooli eripedagoogika osakonna õppejõult Signe Raudikult.
Logopeedi sõnul valmistavad enamasti kõige suuremat raskust häälduslikult keerulisemad häälikud, mis tulevad ka lapse kõnesse hilisemas eas. Kõige sagedamini tekitavad probleeme ahtushäälikud r, s, l, j ja v, aga ka sulghäälik k, täishäälikutest on kõige keerulisem õ.
"Nende moodustusmehhanism on keerulisem kui teiste häälikute puhul, sellepärast nad ka kõige rohkem probleeme tekitavad," selgitab Signe Raudik. "Selleks et häälikut õigesti hääldada, peavad kõik häälduselundite lihased tegema ülitäpset ja koordineeritud koostööd: tähtis on keele asend, keele kuju, pehme suulae ja huulte töö ning palju muud. Kuna lapse motoorsed oskused ei ole veel nii hästi välja kujunenud, vajavad keerulisemad häälikud lihaste koostööoskuse treenimist. Kui anatoomilisi erisusi ei ole, läheb hääldus tavaliselt iseenesest õigeks."
Keerulise asemel lihtsam
Sageli asendavad lapsed keerulisemad häälikud lihtsamatega, näiteks r-i asemel öeldakse l ning s-i asemel t. Signe Raudik soovitab sellisel juhul jääda rahulikuks: "Nende häälikute moodustuskoht on sarnane, keel on õiges kohas ja sarnase kujuga, mistõttu lootus, et l-ist kujuneb r ning t-st s, on üsna suur."
Aga asendushäälikuid võib olla ka teisi, näiteks r võidakse asendada j-iga. "Sellest võib ka iseenesest r kujuneda, aga siin peaks olema juba natuke ettevaatlikum, kuna moodustuskoht on teistsugune: keel ei asetse üleval. Tekib küsimus, miks ta seal üleval ei ole. Võib-olla takistab miski keelel sinna liikuda, näiteks liiga lühike keelekida," pakub logopeed.
Loe edasi ajakirjast...
