Lisaks grillitud lihale ja vorstidele võib aiapeolistele või jaanitulelistele üllatuseks pakkuda odrotot, segaputru või ühepajatoitu, mis valmivad sütel, otse seltskonna silme all.
Vana kombe järgi tehti jaaniõhtuks peale lõkke ka eritoitu, näiteks sõira, munavõid, kohupiima ja pirukaid. Kindlasti küpsetati veel kamakäkke ja kohupiimakorpe, mida võeti kaasa isegi küla jaanitulele.
Küllap annab nüüdki moodsa grillahjuga teha jaanipäevaks midagi vanaajahõngulist. Šašlõki ja grillvorstide asemel või nendele lisaks võiks pakkuda midagi hoopis eestipärasemat ja tervislikumat. Olen ise seda ise katsetanud ja seltskond on rahule jäänud.
Suupärast kogu seltskonnale
Juba aegsasti tuleb läbi mõelda, kuidas jaaniõhtut oma õues väikese lõkkeplatsi, hõõguvate sütega aiakamina, grillahju või lihtsa söögiplatsi juures tähistada.
Jookide valik võiks olla suur: vesi, mahlajook, kuum taimetee termoses, hapupiimajook, kama, kali, õlu...
Selleks ajaks, kui söease on hakkama pandud, peaksid laual ootevalmis olema vardas või fooliumis küpsetamiseks köögivilju, puuvilju, leiba, marineeritud liha ja kalatükke jm.
Igaühele võiks pakkuda võimaluse süte kohal pannkooke küpsetada – see tore komme on pärit minu lapsepõlvest. Muidugi tuleb tainas enne toas valmis teha ja juba lauale valmis panna.
Kõige selle juurde tuleks kindlasti pakkuda suur kausitäis keedetud toiduainetest või toorestest aedviljadest valmistatud salatit. Salatisöömisega võikski alustada, kuni toit sütel pajas podiseb.
Vanaajahõngulist omal moel
Jaanipäeva aegu pole veel kõiki aedvilju omast aiast saada, nii tuleb paratamatult poest või turult lisa hankida. Küll aga on selleks ajaks peenral maitserohelist ja salatit.
Loodetavasti on siis aias juba esimesi maasikaid, mida saab niisama suhu pista, panna kokku roheliste salatilehtedega, lisada meega (või suhkruga) maitsestatud kohupiimale või segada kannutäie kamajoogi sisse.
Loe edasi ajakirjast...
