Hinges miski närib: miks tal on, aga mul ei ole? Miks tema saab, aga mina ei saa? Sellist häirivat rahulolematust võib tekitada kadedus. Kadedus on halb omadus, kuid selle saab mõnikord enda kasuks tööle panna ja sellest vabaneda. Miks kadedus tekib, kuidas selle tundega toime tulla ja kadedusest isegi kasu lõigata, sellest räägib arengukeskuse Avitus grupinõustaja Kristi Leps.
Kadedus ei ole meeldiv emotsioon - see paneb end halvasti tundma ja ennast pidevalt teistega võrdlema. Vahel ei saa inimene arugi või ei suuda endale tunnistada, et just kadedus on see, mis teda vaevab.
Kristi Lepsi sõnul on kadedus seotud häbi- ja vihatundega. "Kui kellelgi teisel on midagi sellist, mida sul ei ole, aga sa tahaksid seda endale, või on tal mingisugused omadused, mida sa imetled ja endas ette kujutad, aga samas tead, et sinul neid pole, siis see on sinu jaoks sinu puudujääk, ning enesehinnang satub ohtu. Sellega seoses tekib häbitunne, kuna sul neid asju või omadusi ei ole, ja transformeerub kadeduseks. Võib tekkida viha inimese vastu, kellel on midagi, mida sul ei ole," selgitab nõustaja.
Kadeduse taga on suures osas madal enesehinnang ning asjaolu, et inimese ideaalne minapilt ei lange kokku tegelikkusega. "Mida madalam on enesehinnang, seda rohkem võrdled ennast teistega ja näed neid külgi, mida sinul ei ole - seda rohkem tekib ka kadedust.
Kadedus ei tulenegi otseselt sellest, et teisel inimesel midagi on, vaid pigem tundest, et sinul on midagi puudu. Igal inimesel on ettekujutus oma minast. Soovid näiteks, et oleksid hästi lõbus, teistele meeldiv ja et sul oleks palju sõpru, aga tegelikult nii ei ole. Kui siis kohtad kedagi, kellel on need omadused, mida oma ideaalminas tahaksid näha, hakkad ennast selle inimesega võrdlema. Võrreldes pöörad tähelepanu sellele, et teine on sinust nii palju erinev ehk kontrastidele sinu ja tema vahel. Kui sa ennast võrdled ja näed suuri erinevusi enda kahjuks, on sinu enesehinnang ohus ja sa koged häbitunnet, mida tajud kadedusena."
Loe edasi ajakirjast...
