Raske külmetus viib mõtted kopsupõletikule. Kuidas haigus tegelikult ligi hiilib ja millisel moel seda ravitakse, selgitab Tartu ülikooli kliinikumi kopsuarst Ülle Ani.
Ütlust "Selle peale saan ma küll kopsupõletiku!" võib kuulda kaaslastelt mõnel talvisel matkal või pikal viibimisel külmas ruumis. Asjatundjad aga rahva seas levinud arusaamaga täielikult nõustuda ei saa. Ainult külmast kopsupõletikku jäämiseks ei piisa. "See ei pruugi igal juhul nii olla," ütleb dr Ani. "Kopsupõletikku tekitavad siiski mikroobid või viirused."
Võitlus sissetungijatega
Lühidalt öeldes on tegu nakkusliku põletikuga kopsukoes.
"Haigestumine tekib haigustekitajate olemasolu korral. Me ei ela steriilses õhus, vaid meid ümbritsevad alati erinevad mikroobid ja viirused," räägib Ülle Ani. "Sellega on organismi kaitserakud harjunud: pidevalt toimub nende võitlus hingamisteedesse sattunud mikroobide ja viiruste vastu."
Kaitsevõitlus suudab sissetungijad tõhusalt hävitada. Siiski võib juhtuda, et tõvestajaid on liiga suures koguses või tegemist on uut tüüpi sissetungijatega, mida kaitserakud veel ei tunne. Samuti võib organismi kaitsesüsteem olla puudulik.
"Kõige sagedamini haigestutakse kopsupõletikku sissetungijate liiga suure hulga tõttu. Seda kogeme sügisest kevadeni, mil viibime suure osa ajast siseruumides. Koolides, lasteaedades ja töökollektiivides on välisõhuga võrreldes alati mikroobide kontsentratsioon suurem," kirjeldab kopsuarst talviste haiguspuhangute põhjust. "Pealegi on võimalus, et keegi ruumis viibijatest köhib välja suurema koguse ägedaid mikroobe. Kokkupuude mikroobidega väikesel hulgal tekitab enamasti kaitserakkude aktiveerumise, mille tulemusena haigeks ei jääda – organismi kaitsevõime hoopis tugevneb."
Aitab vaktsineerimine
Terveks jäämise tõenäosust kindlustab eelnev vaktsineerimine. Sel juhul on inimese kaitserakud valmis kohe mikroobe või viiruseid hävitama.
"Pärast vaktsineerimist hakkavad kaitserakud haigustekitajaga kontakti sattudes aktiivselt tegutsema. Mõnikord tunnetatakse seda kergete haigusnähtudena, kuid raskelt inimene ei haigestu. See juhtub siis, kui hingatakse sisse suur kogus mikroobe ja kaitserakke pole piisaval hulgal. Sel juhul räägime haigestumisest hingamisteede infektsiooni."
Tõve raskuse määrab nii haigustekitaja ägedus kui ka inimese üldseisund. Peale selle on tähtis osa põletiku sügavusel.
Loe edasi ajakirjast...
