Uue kodaniku siia ilma toomine on luksus, mida ainult naised endale lubada võivad. Et aga selle eest valuga liig kallist hinda maksta ei tuleks, praktiseeritakse tänapäeval mitmesuguseid sünnitusviise ja võtteid alates massaažist ning vees sünnitamisest ning lõpetades valu vaigistamiseks mõeldud epiduraalanalgeesia ja naerugaasiga.
“Sünnitus ei ole oma olemuselt inimkonna ajaloos kuidagi muutunud, mistõttu toimub kõik ikka eeldatavasti loomulikul teel ning kehaasendid on lihtsalt abiks sünnituse kulu mõjutamisel,” ütleb Pelgulinna sünnitusmaja naistearst Annemai Märtson.
Arsti sõnul on tänapäevase sünnituse n-ö märksõnaks aktiivne sünnitus. “Tihti arvatakse, et aktiivsünnitust võib praktiseerida ainult kodus, mitte haiglas meditsiinilise järelevalve all. Tegelikult on ka nüüdisaegses sünnitusmajas normipärase sünnituse kulu korral võimalik aktiivsünnitust kogeda.”
Aktiivsünnitus kui omamoodi liikumine on hakanud levima alternatiivina arstlikule sekkumisele ja sellele, et sünnitusele aidatakse kaasa (näiteks valutustamise ja stimulatsiooniga) ilma otsese meditsiinilise vajaduseta.
Sünnituse eri faasides rakendatakse isesuguseid võtteid, et soodustada sünnituse käiku ning samal ajal võimaldada sünnitajal end mugavalt tunda ja sünnitusvalu paremini taluda. “Igaühe jaoks on see pisut omamoodi. Sünnituse alguses on soovitatav palju ringi liikuda, sageli on lõõgastava toimega soe vesi (dušš või vann). Sünnitusasend (püsti, käpuli, järil, küljel) on oluline eeskätt sünnituse aktiivses faasis ja väljutusperioodis. Enamasti on soovitatav asendeid muuta, et vähendada pingeid ema kehas ning soodustada lootele vajalikke pöördeid ja laskumist,” õpetab dr Märtson.
Vesisünnitus on võimalik normaalselt kulgenud sünnitustegevuse korral. Teatud puhkudel (enneaegne sünnitus, vaagnaotsseis, suure kaaluga loode jne) on aga riske rohkem ja siis ei ole vette sünnitamine kindlasti soovitatav.
Loe edasi ajakirjast...
