Küllaga jaksu mugulatest

Mai Maser, toitumisteadlane
30.06.2015

Kartul on teadagi tervislik ega tee mõõdukalt süües paksuks. Nüüd on värske kartuli aeg ning suvisel söögilaual peaks see kindlasti olema. Mulla all kasvajatest turgutavad meid veel näiteks maapirn, must rõigas ja maguskartul.

 

 

Kartul

Kartul on hästi tuntud põhitoit ning teine leib eestlase laual. Kartuli meeldivat maitset teab ja tunneb igaüks. Kui kõht on tühi, hakkab aurava kartuli lõhna peale suu vett jooksma, ja kui veel käepärast on noaotsatäis võid, siis on see suutäis parem igasugusest tordist.

Vähe on inimesi, kellele kartul ja kartuliroad ei maitseks. Kartuli nagu iga teise toidu söömisel on oluline see, kuidas roog on valmistatud ja kui suur on toiduportsjon.

 

Süsivesikuid ja kiudaineid

Kõige rohkem energiat saame päeva jooksul süsivesikutest, mis tavatoidus (teraviljatoodetes ja kartulis) on tärklis, kusjuures kartul on tärkliserikkuselt esikohal. Täpsemalt on tärklis polüsahhariid. Süsivesikuid on organismile vaja ning nad peavad andma rohkem kui poole päevasest koguenergiast.

Kartuli glükeemiline indeks on suur, veresuhkur tõuseb kiiresti ja sellepärast paigutatakse ta mõnikord vähem soovitatud toitude hulka. Kuid valmistusviis (koorega kartul, jahe kartul) ja köögiviljavalik või leib kartuli kõrval aitab veresuhkru tõusu aeglustada.

Veel on kartulis kiudaineid: 100 g kartuleid sisaldab 1 g kiudaineid, mis annab natuke lisa vajalike kiudainete kogusele (päevane vajadus on kuni 35 g). Tervislik on koorega keedetud kartul, ja koos koorega võikski seda süüa. See annab tugeva maitseelamuse ja lisakoguse kiudaineid. Tasub teada, et kooritud kartuleid keetes kaob kuni kolmandik C-vitamiinist ja vette lähevad ka mineraalained. Kuid kunagi ei tohi süüa kartulikoori, mille värvus on muutunud. Roheline värv näitab, et sinna on tekkinud solaniin, mis on mürgine.

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid