Laps ja ekraanimeedia
Tekst Esme Kassak
13.02.2014

Ekraanide rohkus seab uued nõuded lapsevanematele

Kui veerandsada aastat tagasi oli ainsaks ekraaniks kodus teleri oma, siis nüüd käsitseb juba paariaastane laps nutiseadmeid sellise osavusega, et teeb vanematelegi silmad ette. Ühelt poolt loob tehnika kiire areng lastele häid tingimusi nende arendamiseks ja uute tarkuste omandamiseks, teisalt kätkeb ekraanimeedia mitmeid ohte. Uus olukord seab uued nõudmised ka vanematele.

Noorte vaimse tervise portaali peaasi.ee üks eestvedajatest ja psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa tõdeb, et ekraanimeedia kasutamine ei ole seda tüüpi tegevus, mille puhul saaks võtta selgelt pooldava või eitava seisukoha. Kui alkohol on selgelt kahjulik mitte üksnes noortele inimestele, vaid ka täiskasvanutele, siis kaasaegsed nutiseadmed on muutumas üha loomulikumaks osaks elus. Küsimus on pigem, kuidas selle uue olukorraga hakkama saada. "Selge on see, et nii inimese aju kui ka tegevusvaldkonnad on muutumas, ja praeguse seisuga ei oska me öelda, kas see muutus on hea või halb. Muutus iseenesest on aga paratamatu – see on olnud ellujäämiseks ja hästi toimetulemiseks alati vajalik," arutleb Anna-Kaisa Oidermaa.
Järjest moodsamaks ja käepärasemaks muutuvad seadmed ning põnevad internetikeskkonnad on loonud pinnase uuteks harjumusteks. Ajalehed on paberkandjal aina õhemaks läinud, panustades võrguväljaannetele, ning telekanalid võitlevad noore vaataja eest sellega, et on teinud saated kättesaadavaks erinevate nutiseadmete jaoks. Kuidas mõjub see kõik aga tervisele?
Ameerika pediaatrite akadeemia 2009. aasta andmeil näitavad erinevad uuringud, et laste liigne meediatarbimine võib kaasa tuua ülekaalulisuse, une- ja käitumisprobleemid, halvenenud õpitulemused ja vägivaldsuse. Ühtlasi jätab liigne ekraanimeedia jälgimine vähem aega mänguks, mis on lapse arengu seisukohast väga tähtis. Sellest lähtuvalt soovitavad Ameerika lastearstid vältida meedia kasutamist alla kaheaastastel ning piirata seda ühe kuni kahe tunnini päevas suurematel lastel. Algklasside õpilastel, kes vaatavad telekat või kasutavad arvutit üle kahe tunni päevas, on täheldatud sotsiaalseid ja tähelepanuprobleeme.

Inimlik kontakt oluline
Uusi lahendusi seoses tehnoloogia arenguga on läbi aegade teatava hirmuga vastu võetud, ent vahet tuleb teha sellel, millised hirmud on põhjendatud ja milliseid saab ületada teadmiste omandamisega. Mõju sõltub eelkõige sisust, mis lasteni jõuab, ning sellest lähtuvalt on äärmiselt tähtis meediapädevuse võimalikult varane õpetamine. Sama on leidnud ka Euroopa komisjon infoühiskonnale eesmärke seades. Hästi suunatud arvutikasutus loob hea pinnase lapse harimiseks, tema loovuse arendamiseks ning sotsiaalsete oskuste arenemiseks.
Laste meediakäitumist põhjalikult uurinud kasvatusteaduste doktor Kristi Vinter soovitab riskide vältimiseks täiskasvanul lapsele meediakasutuseks juhiseid anda, arutada saadud kogemust ning jälgida tähelepanelikult nii teleprogrammide kui ka arvutimängude sisu ja vanusepiiranguid. Sõltumata meediumist ning isiklikest kasutusharjumustest peab arvestama, et eelkooliealine laps on sisutundlik ja talle tuleb pidevalt meediasisu selgitada.
Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid