Leivausku eestlase võimas eluallikas

Tekst Mai Maser, toitumisekspert
21.09.2013

Eesti toitumis- ja toidusoovitustes 2006. aastal anti esimest korda eraldi soovitus süüa vähemalt neli viilu rukkileiba päevas. Seda tasub tervise huvides tõesti teha. Miks?

Rukist hindame võimsa eluallikana ja öeldakse, et eestlane on leivausku. Kogu Põhja-Euroopas on rukis ja rukkijahust küpsetatud leib väga armastatud. Leib annab energiat, rukkijahus olevad kliid seovad vett ja tekitavad pikemaks ajaks täiskõhutunde.

Kõikide teraviljade seemned on põhimõtteliselt ühtmoodi ehitusega, hästi korrastatud toitainete reservuaarid. Tera tähtis osa on tuum, mis moodustab sellest 80-85% ja mille jõuallikas on tärklis, peamine süsivesik. Valku on teras umbes 10%.

Välimine kiht koosneb seemnekestadest ehk kliidest, mis moodustavad terast 10-15%.

Kõige väiksem osa on idu, mis aga on täis väärtuslikke ensüüme, vitamiine, taimseid östrogeene, mineraalaineid ja mikroelemente. Idus leidub ka tselluloosi, valku ja rasva.

Peale maitse veel kolm tähtsat asja

Poes on saada kümneid sorte leiba, igal tootjal on oma retsept, mille peensusi ei avaldata. Küll aga on leiva valikul peale maitse tähtis vaadata pakendilt kolme asja.

- Kalorsus. See võib leibadel olla 200-300 kcal 100 grammis. Mida rohkem lisandeid (seemned, õli, suhkur, siirup, puuviljad, pekk jm), seda rohkem energiat saame. Loomulikult on kaalukatel soovitatav valida leib, mis annab vähem kaloreid.
- Kiudainete hulk. Mõnel leivasordil on neid 100 grammis 5, mõnel isegi 10 grammi. Mida kiudainerikkam, seda tervislikum.
- Soola kogus. Seda saab märkida kahte moodi: kas naatriumi või soola (naatriumkloriid) sisaldusena, mis võib olla esimesest suurem. Soola võib leivas olla 0,7-1,5%. Kui vererõhk on kõrge, vali vähem soolane toode.
Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid