Tuge võib leida toidulisanditest: ehkki need ei ole mingid imerohud, võib neist vahel kevadväsimuse vastu abi olla.
Ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias kohtame pidevalt õpetusi, mida peame sööma ja mida jooma, et oma immuunsust tugevdada. See tekitab meis soovi panna poes ostukorvi sidruneid, küüslauku, mustasõstramahla või jõhvikaid. See on tark tegu, sest tervislik toitumine on väga tähtis, kuid kahjuks ei olene meie immuunsus sellest, mitu apelsini me talve jooksul ära sööme. Immuunsus on palju keerulisem süsteem. Mida me siis saame oma immuunsuse tugevdamiseks ära teha?  

Immuunsus areneb

Lasteaialastel on nina nohune sügisest kevadeni, täiskasvanud pääsevad kergemalt. Põhjus pole mitte see, et täiskasvanud söövad rohkem küüslauku, vaid see, et täiskasvanu immuunsus on tugevam. Inimese immuunsus moodustub kahest teineteist täiendavast kaitseliinist: kaasasündinud immuunsusest, mis on meil olemas sünnist saati; elu jooksul omandatud immuunsusest. Kaasasündinud immuunsus elu jooksul ei muutu, kuid omandatud immuunsus kujuneb terve elu vältel ning seda mõjutavad läbipõetud haigused ja vaktsineerimised.

Omandatud immuunsus areneb ja muutub targemaks kuni inimese elu lõpuni sedamööda, milliste mikroobidega me kokku puutume. Kui mõni haigustekitaja tungib meie organismi esimest korda, aktiveerub meie kaasasündinud immuunsus ja tekitab põletikureaktsiooni. Sellest võitlusest võõraste mikroobide vastu jääb organismi mälusse jälg ehk omandatud immuunsus.

Kui sama või samalaadne mikroob üritab uuesti organismi tungida, süttib immunoloogilises mälus lamp: ta tunneb mikroobi ära ja teab juba, kuidas selle vastu võidelda, ning me ei haigestu üldse või põeme haiguse kergemalt läbi. Immunoloogid on veendunud, et varases lapsepõlves peab inimene kokku puutuma erinevate mikroobide ja haigustekitajatega, et omandatud immuunsus areneks ja allergiate risk väheneks. Just selle pärast peavad lapsed kasvõi salaja sööma lund ja panema suhu põrandale kukkunud toidutüki.  

Loe terviselugusid ajakirjast Kodutohter