Millest meie kõhuhädad tulevad ning mida annab tohtril ja iseendal nende leevenduseks ära teha, sellest räägib Lääne-Tallinna keskhaigla endoskoopiaosakonna juhataja Külliki Suurmaa.

Tervet kõhtu pole tundagi, välja arvatud siis, kui ta süüa nõuab või kui me liigsete kilode tõttu enam kingapaelu ise kinni ei saa. Kui aga WC-s tuleb pikka aega asjatult pingutada või tihti selle vahet joosta või kõht läheb gaasidest punni või on valu sees, siis need on juba märguanded, et midagi on viltu.

Dr Suurmaa ütleb, et kui selliseid vaevuseid on ajuti, pole midagi hullu, ent kui kõht on just viimasel ajal hakanud oma märguannetega pidevalt piinama, tuleb põhjust arsti juures uurida, sest mõnikord võib selle taga olla haigus, ka tõsine.

Kõht kogu aeg kinni

"Krooniline kõhukinnisus on väga sage vaevus – mõnel inimesel on see juba lapsest saadik, mõnel kujuneb elu jooksul," tõdeb dr Suurmaa. "See võib olla paljus tingitud soole anatoomiast: nii lastel kui ka täiskasvanutel võib olla näiteks liiga pikk sigmasool ja jämesool. Kui seedimine ei suju normaalselt, võib oma osa olla pärilikul soodumusel. Kõhukinnisuse üle kurdavad tihti ülekaalulised, kuigi seda vaevust on saledatelgi."

Kõht ei käi hästi läbi ka vale toitumise, istuva eluviisi, vähese liikumise ja stressi tõttu – kõik see mõjutab meie sooletegevust.

"Samuti soodustab kõhukinnisust kilpnäärme alatalitlus – seega tuleb arstil inimest uurida laiemalt, mitte ainult soolestikku. Ka võivad kõhu kinni panna mõned ravimid, näiteks antidepressandid: kui nendega rahustame ennast, siis loomulikult rahustavad need ka soolt.

Üks kinnisuse põhjus on seegi, et liiga palju tarvitatakse suhkrut ja üldse magusat, näiteks saiakesi ja kooke. Toidulaual ei ole alati piisavalt värsket salatit ja liiga vähe juuakse vett. Seda eriti vanemas eas.

Loe edasi ajakirjast...