Ühe enam pööratakse tähelepanu, et põhjuseks võib olla ärritunud soole sündroom. Ärritunud soole sündroom on funktsionaalne ehk tervisele kahjutu seedehäire, mille sümptomid on valu ja gaasid. Kõht võib olla vaheldumisi kinni või lahti.
Ärritunud soole sündroomi saab kindlaks teha, kui kuu aega toituda fodmap-toiduvaliku järgi, ning see leevendab ärritust, valu ja kõhulahtisust.
Mis on fodmap-toiduvalik?
Fodmap-dieet töötati välja Austraalia teadlaste poolt just ärritunud kõhu sündroomi leevendamiseks. Toiduvalikus välistatakse peensoolest halvasti imenduvad ja soolestikus käärima kippuvad süsivesikud. Sellised on näiteks suhkrualkoholid, nagu sorbitool ja laktoos, lisaks oligosahhariidid, mida on ubades, hernestes ja läätsedes ning nisus ja rukkis. Mõnele põhjustavad probleeme erinevad kapsad, õun, sibul, pähklitest India või pistaatsia pähklid. Kõhule ei mõju hästi paljud gaseeritud, puuviljasuhkruid või inuliini sisaldavad joogid.
Fodmap-dieet põhineb kolmel etapil: kõigepealt toiduainete välistamine, ettevaatlik tagasi lülitamine ja säilitamine. Kõigepealt välistatakse suur hulk toiduaineid, siis hakatakse neid menüüsse ettevaatlikult lisama ja lõpuks on välja sõelutud sobivad ja sobimatud toiduained.
Kui palju toiduaineid võib välistada?
Alati kui välistatakse mõni toiduaine, peab selle asendama mõne teisega samast toiduainerühmast, muidu jääb toiduvalik liiga kitsaks. Kui jätta näiteks nisu, rukis ja oder toidusedelist välja, siis võib asemele võtta kaera, tatra, kinoa ja pruuni riisi. Kui õun, pirn ja arbuus jäävad välja, siis asemele võivad tulla näiteks kiivi, marjad ja melon.
Milliseid probleeme võib fodmap-toiduvalikuga tekkida?
Tavaline probleem on, et saadakse liiga vähe kiudaineid, folaati, kaltsiumit ja D-vitamiini.
Kiudained kaitsevad soolevähi eest. Välistatavatest viljatoodetest sisaldab kõige rohkem kiudaineid rukis, kuid rukist saab asendada kaera ja linaseemnetega, mis on samuti kiudainerikkad. Kuid linaseemnbeid ei tohi süüa liiga palju, sest nad sisaldavad tervisele ohtlikku kaadmiumi. Menüüd võib täiendada ka kiudainerikka toidulisandiga, nagu näiteks psülliumiga. Toidulisandi võtmist tuleb alustada vähehaaval, liiga suur annus võib põhjustada kõhuvalu.
Kas on võimalik kindlaks teha, milline kindel toiduaine kõhuhädasid põhjustab?
Teoorias oleks see võimalik, kui inimene sööks iga päev ühte ja sama toitu. Enamasti ühendavad inimesed oma kõhuhädasid viimase einega ja arvavad, et see sisaldas midagi sellist, mis kõhule ei sobi. Nii peavad nad mõnda täiesti süütut toiduainet patuoinaks ja välistavad selle oma menüüst ilmaasjata. Asi on palju keerulisem, kui pealtnäha paistab. Toit läbib meie soolestiku kahe ööpäeva jooksul, nii et kõhuvalu põhjustaja võib olla eilne või üleeilne toit või hoopis mingite toiduainete koosmõju.
