Tunnetest ja haigustest rääkides on mehed enamasti napisõnalised. Paraku. Pahatihti ka liiga tagasihoidlikud, et vajalikul hetkel arsti juurde minna. Küllap seetõttu ei oska mees ise ega tema lähedasedki aimata, et unetuse või hoopis unisuse, liigsöömise või isutuse, autoroolis närveldamise ning kõikide kaasliiklejate sõimamisvajaduse põhjustajaks võib olla depressioon.
“Depressiooni elupuhune esinemine on nii naistel kui meestel kõrge – kuni 16,6%. Arvatakse, et depressiooni esineb naistel 1,5 –2 korda sagedamini kui meestel ehk teisiti öeldes tabab depressioon elu jooksul ligikaudu üht naist viiest ja üht meest kümnest. Pea pooltel juhtudel esinevad depressioon ja ärevushäired samaaegselt. Lisaks on teada, et ligi 90% depressiivsetel on ärevuse sümptomeid,” iseloomustab Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku psühhiaater Gea Petersell meie hingemaailma numbrite keeles.
Kuidas avaldub depressioon meestel
Psühhiaatri hinnangul on meeste depressioon naiste depressiooniga võrreldes omanäoline ja seda ei tunne kergelt ära ei lähedased ega arstid. Seda mitmel põhjusel. Esiteks seetõttu, et meie tavaettekujutus depressioonist seostub pisarate, nutususe, meeleolu languse, kaeblemise ning abitusega. Alistuv käitumismall aitab end säilitada ja abi otsida. Neid sümptomeid kohtame aga sageli naiste depressiooni korral. Teiseks mõjutavad kasvatus ja mõned müüdid meeste käitumist nagu “mehed ei nuta” või “depressioon esineb nõrkadel”.
“Kui palju mehi tunnistaks nõrkust? Meestes lööb abitusse olukorda sattudes välja nn võitlejainstinkt – nad käituvad leppimatult, hakkavad vastu, võivad muutuda agressiivseks. Seega on iseloomulikud käitumise muutused. Depressiivne mees on sageli ärritunud ja rahulolematu, tal esineb konflikte suhetes ja väljaelavat käitumist. Iseloomulik on alanenud stressitaluvus, negativism, krooniline väsimus, otsustusvõimetus, tühjusetunne.
Loe edasi ajakirjast...
