Ajuatakk on neuroloogiline sündroom, mis tekib täiesti ootamatult ja võib avalduda ühe kehapoole nõrkuse ja kõnehäirena. Ataki kõige sagedasem põhjus on aju verevarustushäire, mille võib põhjustada veresoone ummistumine, sulgus või ka lõhkemine – viimasel juhul tekib verevalum.
Kõik oleneb sellest, kui pikalt verevarustushäire kestab. Kui veresoones taastub verevool kiiresti, võib atakk mööduda nii, et ei jäägi mingeid jälgi.
Kui haigusnähud mööduvad ööpäeva jooksul täielikult, on tegemist mööduva ajuverevarustushäire atakiga. See ongi tinglik piir: kui sümptomid kestavad rohkem kui kakskümmend neli tundi, on tegemist juba insuldiga.
Insult ehk ajurabandus on laiem mõiste.
Insuldil on kolm alaliiki:
* ajuinfarkt, mis on kõige sagedasem
* ajusisene verevalum, mis tekib ajuveresoone lõhkemise tagajärjel
* ämblikvõrkkestaalune verevalum, kui lõhkenud veresoon asub aju pinnal
Mis puutub pärilikkusse, siis on teada, et kui mõnel lähisugulasel on olnud insult, tõstab see riski haigestuda. Vahel esineb veresoonte anomaaliaid ajus, kuid õnneks harva.
Väga palju oleneb vererasvade ehk lipiidide, samuti süsivesikute ainevahetusest organismis. Teame, et ka suhkruhaigus on insuldi üks riskifaktor; samuti on selleks kõrge kolesterool – kõik need on mingis osas pärilikud. Kindlasti mängivad rolli eluviisid: kuidas toitume ja kui palju liigume. Me ei saa mõjutada seda, mis on pärilikult kaasa antud, kuid oma eluviise on võimalik muuta.
Ajuinfarkti üks kindel riskitegur on suitsetamine. Inimestel, kellel juba on olnud insult, soovitame suitsetamise maha jätta. Suitsetamine soodustab vere hüübivust, tõstab mingil määral vererõhku ning soodustab ateroskleroosi teket.
