Dementsusega inimesele võib teha nimekirja tema lemmiklauludest ja anda see hooldekodu personalile.
On oluline mõista, et igaühel meist on oma lemmiklaulud ja nendega seotud mälestused. Neid on hea kuulata vanemaks saades, eriti kui kannatad mäluprobleemide käes, kinnitavad ajuuurijad.
Põhjuseid, miks muusika tuleks dementse inimese igapäevaellu kaasata, on palju.
Muusikal on ajutegevust tervendav ja isegi korrigeeriv mõju.
Muusika kuulamine aktiveerib ajupiirkonnad ja nendevahelised seosed. See põhjustab isegi muutusi aju struktuuris.
Muusika arendab just neid piirkondi, mis on mäluhaiguse tõttu nõrgenenud. Seetõttu on muusika dementsusega inimestele oluline.
Muusika kuulamine suurendab kognitiivset jõudlust ja suurendab erksust.
Muusika parandab dementsusega inimese suhtlemis- ja tähelepanuvõimet.
Muusikat tuleks mängida siis, kui eakate sugulased või sõbrad tulevad külla või kui ees on mõni sündmus.
Amneesiahaigete autobiograafiline mälu paranes, kui nad kuulasid regulaarselt muusikat.
Pärast seda, kui muusikakuulamised olid kestnud nädalaid, näidati vanuritele sugulaste ja tuttavate fotosid. Eakad tundsid need varasemast paremini ära.
Muusika kuulamine aktiveerib aju liikumispiirkonnad, mistõttu paneb inimesed liikuma: parimal juhul hakkavad dementsed inimesed tantsusamme tegema. Ka laulmine ise on juba trenn.
Muusika peab olema mäluhaigele meeldiv ja tuttav. Kui see on ebameeldiv või võõras, ei anna see soovitud mõju. Varasemad uuringud on leidnud, et kasulik mõju on klassikalisel muusikal. Praeguste teadmiste valguses mõjub iga muusika positiivselt, kui see on juba tuttav ja meeldiv.
