Mälu kujuneb ajukoores ja jaguneb erinevateks mälutüüpideks.
1. Nägemismälu on inimesel, kellele jääb kohe kõik hästi meelde siis, kui ta ise teksti loeb. Loengut või raadiot kuulates ei pruugi eriti midagi meelde jääda. Nägemismälu on omane kunstnikele.
2. Kuulmismälu on selline mälutüüp, mille puhul jääb meelde kõik kuuldu. kuulmismäluga inimene räägib tihti iseendaga, ilma et ta seda tähele paneks. Kuulmismälu on hädavajalk muusikutele. Mozart olevat kirjutanud kord kuuldud muusikapala veatult noodikirjas üles.
3. Liigutuslik mälu on omane inimestele, kes meeldejätmiseks peavad iga asja üles kirjutama. Sellisel inimesel peab kogu aeg pliiats käepärast olema.
4. Segatüüpi mälu on suurel osal inimestest. Sel juhul jääb ühteviisi hästi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu.
Mälu jagatakse ka muud moodi:
1. Episoodiline ehk sündmustemälu on väga isiklik ja sisaldab tavaliselt igaühe enda elulugu.
2. Semantiline ehk teabemälu talletab kõik, mida teame, ka sõnad ja keeleoskuse.
3. Protseduraalne ehk oskusmälu aitab sõita auto ja jalgrattaga, kõndida, töötada arvuti taga.
Peale selle on veel töö- ehk lühimälu ja kaug- ehk pikaajaline mälu. Lühimälu suudab vajalikku talletada vaid vaid lühikeseks ajaks ja mitte üle 5-10 asja korraga. Kaugmälusse on talletatud pikka aega tagasi juhtunu.
Olgu mälu milline tahes, ilma selleta ei saa keegi meist sekunditki hakkama, ega suudaks teha tööd, leiaks üles oma kodu, ei tunneks ära perekonnaliikmeid ja sõpru.
Iga inimene saab trennida oma mälu paremaks. Kui mälu ei treeni, võib see kängu jääda samamoodi nagu lihased, mida ei kasutata.
