Tegelikult on päevane uni kestvusega kuni 30 minutit on eriti just vanematel inimestel normaalne ja lausa kasulik.
Kui päevane unevajadus on suurem, siis see juba rikub öist und, muutes selle lühemaks ja katkendlikuks.
Kuid päevane väsimus võib olla ka märgiks uneapnoest. Öised hingamishäired avalduvad norskamise ja hingamispausidena. Uneapnoe esimesed sümptomid võivad olla ka päevane väsimus, unisus ja meeleolu kõikumised. Uneapnoe on levinuim uneaegne hingamishäire, mille korral väheneb vere hapnikusisaldus. Uneapnoe on seotud ülekaalu, näo- ja hingamisteede ehituse ning pärilikkusega. Ravimata uneapnoe või põhjustada tõsiseid tervishädasid, nagu kõrgvererõhutõbi ja ainevahetushäired, kuid ka unisusest ja väsimusest tingitud töö- ja liiklusõnnetusi.
Öiseid unehäireid ei pruugi unehäire all kannataja ise üldse tajuda, eriti siis, kui ta elab üksi.
Kui päevane väsimus ja tukastamised hakkavad toimetulekut segama, tuleb abi otsida ja läbi viia öised uneuuringud.
