Kui neerude töö on häiritud, räägitakse kroonilisest neeruhaigusest ning sel juhul ei suuda neerud korralikult jääkaineid filtreerida ega verd piisavalt puhastada. Paraku ei anna neerutalitluse langus endast algstaaiumis kuidagi vaevustena märku ning neerude töö halvenemisel saab jälile ainult vere- ja uriinianalüüsi abil. Kui aga avastada neerutalitluse häired varakult, on võimalik selle süvenemist pidurdada või isegi ära hoida.
Kõige levinumad põhjused, miks neerude töö halveneb on kõrge veresuhkur, kõrge vererõhk, ülekaal ja neerude filtratsioonivõime kahjustumine immuunpõletiku tõttu. Lisaks võivad kroonilist neeruhaigust põhjustada pärilikud neeruhaigused, näiteks polütsüstiline neeruhaigus, korduvad neeruvaagnapõletikud või neerudes ja kuseteedes olevatest takistustest tulenevad probleemid (neerikivid, kasvajad) või meestel eesnäärme suurenemine. Seega on kõigepealt oluline leida neerutalitluse languse põhjus ja ravida võimaluse korral põhihaigust, vastavalt siis näiteks kõrget vererõhku, diabeeti, kõrget kolesteroolitaset või põletikku.
Palju on inimese enda teha. Neerude hoidmiseks on tähtis ülekaalulistel langetada kehakaalu, liikuda regulaarselt vähemalt 20-30 minutit päevas, loobuda suitsetamisest ja alkoholist, piirata valuvaigistite liigtarvitamist, toituda tervislikult ning kasutada toidus vähem soola. Süüa võiks pigem sagedamini ja vähem korraga.
Jooma peab piisavalt. Optimaalne päevane vedeliku kogus täiskasvanul on umbes 30 ml/kg kohta, näiteks 70 kilo kaaluv inimene peaks jooma 2,1 liitrit vedelikku. Vedeliku hulka arvestatakse ka joodud kohv, tee ja supp. Kroonilise neeruhaiguse algstaadiumis vajavad neerud palju vedelikku ning seda peaks tarbima pigem rohkem kui vähem. Hilisemad haiguse staadiumis tuleb aga võib-olla vedeliku tarbimist piirata.
Oma neerude hoidmiseks on olulised seega nii tervislik elustiil kui ka arsti soovituste järgimine, tuleb võttaskeemi järgi arsti poolt määratud ravimeid ja käia regulaarselt tervisekontrollis.
