Vererõhu mõõtmistulemus registreeritakse kahe numbriga. Ülemine ehk süstoolne vererõhk on südamest väljuva vere surve ja see näitab südame tööjõudlust. Alumine ehk diastoolne vererõhk näitab südamesse tagasi jõudva vere survet.
Alumise vererõhu ehk diastoolse madal näit viitab arterite ateroskleroosile. Selline madal vererõhk on kahjuks väga sageli veresoonte lupjumise ja vanusega kaasaskäiv näht, kui vererõhk langeb südame vatsakeste lõõgastumisfaasis liigselt inimestel, kel on vähenenud elastsusega arterid.
Peamine näitaja, mida vererõhu normi määramisel ja kõrgvererõhutõve ravis arvestada, on ülemine vererõhk. See peaksolema 120-140 mmHg. Vererõhuväärtus võib oleneda sellest, millise aparaadiga seda mõõdetakse. Randmelt, õlavarrelt, automaatne või kuuldetoruga- tulemused võivad olla veidi erinevad. Diastoolne vererõhk peegeldab rõhku arterites. Täiskasvanute normaalne diastoolse vererõhu näit on tavaliselt umbes 80 mmHg.
Arterite elastsust aitab hoida sama tervislik eluviis, mida rõhutatakse südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks: peamine kurja juur on suitsetamine, sellest tuleb kindlasti loobuda, lisaks piisavalt liikumist, menüüs rohkelt puu- ja köögivilju ning marju, palju häid rasvu, kala, pähkleid.