Reumatoidartriit on krooniline autoimmuunhaigus. Tihti kaasnevad selle haiguse tagajärjel põletik, valu, liigeste jäikus ning turse. Reeglina on kahjustused liigestes sümmeetriliselt, mis tähendab seda, et mõlemad kehapooled võrdselt on haigusest mõjutatud.
Kui haigus on ravimata võib põletik lõpuks kahjustada liigesekõhre, luid, kõõluseid ja sidemeid, põhjustades sellega liigeste muundumist ja funktsioonihäireid.
Tavaliselt on mõjutatud käte, randmete ja jalgade väiksemad liigesed, kuid see võib hõlmata ka suuremaid liigeseid, nagu põlved, küünarnukid ja puusad. Haigus on süsteemne, mis tähendab, et see võib mõjutada ka teisi kehaosasid, näiteks kopsusid, südant, nahka ja silmi.
Siiani ei ole täpselt selge, miks reumatoidartriit tekib. Soodustavaks teguriks on sagedased infektsioonid. Krooniline kurgumandlipõletik on selleks pigem noorematel inimestel; ka katkised hambad võivad haigust soodustada.
Põhjuseks võib olla iga nakkus, viirusinfektsioon, aga ka stress, mis lööb segi immuunsüsteemi, mille tagajärjel tekib reumatoidartriit.
Pärilikkus võib olla eelsoodumus, kuid reumatoidartriit ei ole pärilik haigus nagu ka muud liigesehaigused.
Kahjuks ei saa inimene ise suurt midagi ära teha haiguse ennetamiseks. See haigus võib ühel päeval tabada igaühte. Põletikuliste liigesehaiguste ärahoidmiseks saame ise vähe ära teha. Muidugi on olulised tervislikud eluviisid: õige toitumine, karastamine ja liikumine – kõik, mis aitavad meil terved olla.
Näiteks südamehaiguste või teise tüübi suhkruhaiguse vältimiseks annab inimesel endal palju ära teha, kuid reumatoidartriidi vastu kahjuks mitte.
Kuskilt vanast ajast on jäänud arvamus, et kliimal on liigesepõletike tekkes tähtis osa. Reumatoidartriiti ei ole Eestis rohkem kui ümbruskonna riikides. Eelmisel aastal tehtud uuringust selgus, et meil esineb reumatoidartriiti protsentuaalselt enam-vähem sama palju kui Norras, kusjuures Kesk-Euroopas ja Soomes on reumatoidartriiti peaaegu poole rohkem. Seda ka lõunapoolsetes maades – nii et ilmastikul ei ole siin tähtsust.
Meie probleem on pigem selles, et sagedasti põetakse viiruslikke külmetushaigusi, mis võivad soodustada liigesepõletike teket.
Ka iga ei mõjuta haigust, reumatoidartriit võib tekkida igas eas. Ei ole reeglit, millal haigus tuleb või mitte. Kõige sagedasemad haigestumised täiskasvanutel on 20.–30. eluaasta vahel. Teine periood on pärast menopausi. Haigus aga võib tulla ükskõik millises elueas, nii naistel kui meestel, kuid naistel esineb reumatoidartriiti kolm korda sagedamini kui meestel.
Reumatoidartriidi ravi peab olema kompleksne. Ravi eesmärgiks on vähendada põletikku, leevendada sümptomeid, aeglustada haiguse progresseerumist ning parandada patsiendi elukvaliteeti ja funktsionaalsust. Kokkuvõttes on reumaatiliste haiguste ravi kompleksne protsess, mis nõuab patsiendi ja arsti vahelist tihedat koostööd ning pidevat jälgimist. Varajane sekkumine, regulaarne jälgimine ja riskitegurite kõrvaldamine on olulised sammud, mis aitavad tagada parima võimaliku tulemuse ja patsiendi heaolu.
