Ilmselt oleme kõik aeg-ajalt mõelnud, et võinuks elus ühte või teist asja muudmoodi teha või sootuks tegemata jätta. Samas teame, et minevikku muuta ei saa ja tagantjärele kahetsemine kaugele ei vii. Miks siis ikkagi mõnikord kahetseme ja kuidas kahjutundega paremini toime tulla, sellest räägib psühholoogiline nõustaja Anneli Salk.
"Inimestena kogeme väga erinevaid tundeid, mis toovad meile sõnumeid selle kohta, mida oleme teinud hästi ja mida halvasti. Rõõmutunne ja muud positiivsed emotsioonid ütlevad meile, et midagi on väga vahva olnud, kuid lisaks headele tunnetele kogeme ka halbu – neid, mis teevad meele kurvaks. Üks selline tunne on kahetsus.
Kahetsus tekib siis, kui midagi on tehtud nii, nagu tegelikult poleks soovinud, või midagi hoopiski tegemata jäetud. Kahetsusest annab märku südametunnistus või sisehääl, koputades meile õlale, et kõik ei olnud nii hea, kui oleksime tahtnud," selgitab Anneli Salk.
Minevikukahetsus
Nõustaja ütleb, et mõnikord tuntakse kahetsust mineviku pärast: kahetsetakse tegusid või väljaöeldud sõnu. Paraku ei ole võimalik aega tagasi pöörata ja asju teisiti teha.
"Tõesti, minevikku ei saa muuta ega lendu lastud sõnu tagasi võtta, aga saab muuta suhtumist. Näiteks kui ütleme kellelegi halvasti ja seda kahetseme, saab vabandust paluda, et oleme halvasti käitunud. Kahjuks hakkame tihti asjade peale mõtlema pika aja pärast ja adume alles siis, et oleks saanud mingeid asju teistmoodi teha või öelda. See on minevikukahetsus," lausub Anneli Salk.
Tema sõnul võib minevikukahetsuse jagada kaheks – väikeseks ja suureks. Väikesed kahetsused võivad tabada meid iga päev, kuid mööduvad üldjuhul kiiresti. Tavaliselt saab neid ka üpris ruttu heaks teha. Kui kahetsed, et ei ärganud pool tundi varem ja seetõttu tööle hilinesid, saad õhtul kauem tööl olla ja järgmiseks hommikuks kella varasemaks panna. Mõned kahetsused aga ei pruugi nii kiiresti ununeda ja halvimal juhul ei saa neid ka kuidagi heastada. Need puudutavad üldjuhul elu muutvaid otsuseid – elukutse, abikaasa ja elukoha valikut.
"Suuremaid asju on väga raske hiljem heaks teha ja need kahetsused selguvad tavaliselt pikema aja möödudes – otsuseid tehes me kas ei mõtle piisavalt või ei märka teisi võimalusi. Alles aeg näitab, kas tehtud otsused annavad rahulolu."
Loe edasi ajakirjast...
