Kevadel vabastab valgus inimeses heaoluhormoonid ja enamikul meist hakkab energia voolama kiiremas rütmis kui talvel. Kuid talvel võib ennast turgutada valguslampidega.
Me elame valgusest – inimene ei erine laborihiirest, kellel tekib stress, kui teda pikalt pimeduses hoitakse.
Valgus teeb rõõmsamaks
Valgus on elektromagnetlainete ja valgusosakeste voog. See mõjutab meie käitumist, unerütmi, reipust ja meeleolu. Ka kehatemperatuur ja vererõhk alluvad valguse mõjule.
Päikesevalgus muudab enamiku meist heatujuliseks. Kevadel ja suvel muutuvad põhjamaa inimesed sotsiaalsemaks. Hormoonid möllavad, keha toodab rohkem testosterooni ja ka naiste viljakus suvekuudel kasvab. Muutustele organismis on bioloogiline selgitus: kevade ja suve valgus stimuleerib serotoniini tekkimist ajus. Aju nagu ärkaks talveunest ja hakkab hooga serotoniini tootma. Valgus paneb aju dopamiini kasutama, mis mõjutab positiivselt meeleolu. Silma võrkkestal ja võrkkesta taga olev dopamiin aktiveerub päikesevalguse toimel. Ja see pole veel kõik: päikese ultraviolettkiirgus lisab naudingut tekitavat beetaendorfiini ja mõjutab D-vitamiini sünteesi.
Sisemine kell määrab rütmi
Pole siis ime, et pikenev valge aeg kasvatab tarmukust, meelitab liikuma ja vähendab söögiisu. Need, kel sügis ja talv on tekitanud kaamosmasenduse, märkavad, et valguse lisandudes isu süsivesikute järele taltub. Paljud võtavad kevadel ja suvel kaalust alla, sest liikumist on rohkem ja söögiisu on väiksem. Põhjus on jällegi bioloogias: söögiisu tekitavaid hormoone mõjutab sisemine kell.
Talvel arvab organism, et energiast on puudus, ja näljatunne kasvab ning eriti maitsevad siis süsivesikurikkad toidud.
Inimene on osa loodusest: valguse ja pimeduse vaheldumine, päeva muutumine ööks ja suve muutumine talveks annavad sisemisele kellale signaali. Ajus asuv kell määrab ainevahetuse, magamise, ärkveloleku ja kehasoojuse rütmi.
Loe edasi ajakirjast...
