Kellel jätkus jaksu suveleilis ravimtaimi koguda, sellel on õied-lehed-varred ammuilma talveks tallele pandud. Nüüd läheme juurte kallale ja otsime oma tervisehädadele leevendust varemerohust ning võilillest.
Kui ravimtaimede ürt ehk maapealne osa pakub toekamat tervisekosutust enamasti õitseajal, siis juured koguvad kõik väärtusliku endasse sügiseks. Kui seda lahkesti pakutakse, siis miks mitte vastu võtta. Ainult et enne peab käed mullaseks tegema ja kannatlikkust varuma.
Väärt aiaemand varemerohi
Varemerohtu kasvab looduslikult niisketel niitudel ja kraavides, kuid mitte igal pool, mistõttu on seda väärtuslikku ravimtaime hakatud kasvatama ka koduaias. Olenevalt liigist on tal ilusad lillakad, roosakad või kreemjad õied.
Aiaemandana on varemerohi kena küll, ent kipub oma suurte lehtedega võtma teistelt taimedelt hingamisruumi. Sestap on mõistlik kaunis laiutav emand panna kasvama eraldi näiteks päikeselisse aianurka. Peagi lähevad heas mullas juured laiali ja annavad rikkalikult uusi taimi, millest jätkub naabrile ja ehk kogu vallalegi.
Rahvaravis juba aastasadu
Ürikutest on teada, et varemerohuga on juba aastasadu püütud mõjutada luu kiiremat kokkukasvamist ja turse alanemist. Pole paha ka tänapäeval pärast kipsi äravõtmist luumurrukohta määrida tinktuuriga või teha tõmmisega kompressi, et paistetus kiiremini alaneks. Samuti saab nõndamoodi saledamaks nikastatud paistes liiges.
Et varemerohul on põletikuvastane vägi, aitab tinktuur üsna hästi leevendada liigese- või lihasevalu. Samal põhjusel ootab varemerohu abi jalaveenipõletik.
Kui naha alla tekib verevalum või vaevavad psoriaas või ekseem, on taas varemerohi platsis – nii vesitõmmisega kompress kui ka tinktuuriga määrimine. Ka aitab see troofilistel, halvasti paranevatel haavadel kiiremini kaduda.
Üks hoiatus ka: kuna taimes leidub mürgiseid alkaloide, ei tasu tinktuuri sissevõtmisega oma elu ja tervist proovile panna, kuigi seda tehakse. Varemerohutinktuur ja vesitõmmis on mõeldud ainult välispidi tarvitamiseks.
Loe edasi ajakirjast...
