Banaani loetakse üheks energiarikkamaks puuviljaks, seepärast soovitatakse süüa vaid pool banaani päevas. Samas on ta hea tervist toetav toit, mis sobib nii laste, eakate kui ka haigete toidulauale.
Banaan on maailmas kõige imporditavam puuvili. Botaaniliselt võib teda pidada ka marjaks, kuna on maasikaga sama tüüpi: banaangi kasvab ühest õiest ning tal on seemned, mis on väga väikesed, nii et neid palja silmaga ei näe.
Banaanitaim võib kasvada 3–8 meetri kõrguseks ning igal taimel kasvab üks viljakobar, milles on 10–25 vilja. Eestisse imporditakse umbes kümnest riigist rohelisi järelvalmimist vajavaid banaane.
Vajab õrna kohtlemist
Banaanisorte on palju, kuid laiemalt jaotatakse banaanid kolme liiki:
jahubanaanid;
magusad banaanid;
mittesöödavad sordid.
Meil on kõige sagedamini müügil magusad dessertbanaanid, troopikas aga süüakse palju tärkliserikkaid jahubanaane.
Kuigi enamikul banaanidel on paks mittesöödav koor, on nad väga õrnad viljad, mis ei talu alla 12-kraadist temperatuuri ning nõuavad transportimisel häid säilitamismeetodeid, eriti aga kindlat temperatuuri.
Korjatakse rohelisena
Banaani maitse ja suupärasus oleneb sordist. Valmimata banaanid on kõvemad ja vähem magusad ning nende koor on roheline; küpsetel on koor pisut läikiv kollane üksikute mustade või pruunide täpikestega.
Banaane korjatakse tavaliselt rohelistena, kuna nad on maitsvamad siis, kui valmivad seistes pärast puu otsast võtmist. Rohelisi banaane hoitakse tavaliselt hoidlates järelvalmimisel, kuid vahel on selliseid ka müügil. Neid võib osta, kuid siis tuleks banaane hoida toatemperatuuril paberkotis, kuni nad lõplikult valmivad.
Kui osta väga küpseid banaane, siis neid saab säilitada kvaliteetsetena 2–3 päeva külmikus. Kui koor värvubki veel tumedamaks, siis see ei muuda banaani kvaliteeti. Toatemperatuuril riknevad sellised viljad kiiresti, seepärast tuleb nad külmikust välja võttes kohe ära süüa.
Loe edasi ajakirjast...
