Kõigepealt on paslik meelde tuletada, milleks mehele eesnääret üldse vaja on. Eesnäärmel kui sugunäärmel on kaks suurt ülesannet: esiteks reguleerib see urineerimist ja teiseks seemnepurset.
Igal asjal, mis loodus on meie kehas paika pannud, on väga oluline funktsioon. Kui eesnääre on näiteks kasvaja tõttu eemaldatud, siis urineerimine on võimalik, aga seemnepurset enam ei toimu – kaob ära sperma ja ühes sellega mehe loomulik viljastamisvõimalus.
Juba 20. aastate esimesel poolel
Eesnääre hakkab probleeme tekitama erinevas vanuses. Esmased probleemid võivad hakata tekkima juba 20aastastel meestel, põhjuseks suguhaigused ja külmetamised, aga ka traumad munandite, peenise ja lahkliha piirkonnas. Enamasti on eesnäärmepõletikuga mehed siiski vanuses 35–55.
Meestearstid on tähele pannud, et juba 35aastased on eesnäärmega hädas, kui nad on põdenud mõnd suguhaigust, sest kuigi see on välja ravitud, on mingi põletikufoon suguteedesse alles jäänud. Sellelt foonilt areneb krooniline põletik, mis hakkab mehe väikevaagnas vaevusi tekitama.
Kui eesnääre pole terve, võivad tekkida põletik, kasvaja ning eesnäärme suurenemine, mis on seotud vanusega ja on perekondliku eelsoodumusega protsess. Eesnäärme varasemad haigused, eelkõige põletik, traumad ja meditsiinilised sekkumised, võivad tulevikus põhjustada eesnäärme mahu suurenemist ja seetõttu ka urineerimishäireid.
Üks asi, mis sugunääret mõjutab, on eesnäärmekasvaja – see on meeste hulgas kõige sagedasem kasvaja, ka Eestis. Õnneks viimasel ajal esmajuhtude arv aastas kasvanud ei ole, pigem jäänud stabiilseks. Aga endiselt on see number suur.
Eesnäärmevähk areneb aeglaselt ja on algjärgus, kui see pole andnud siirdeid, väga hästi ravitav. Eesnäärmevähil on väga suur perekondlik eelsoodumus.
Kuidas põletik tunda annab
Meie ilmastikuoludes hakkab eesnäärmepõletik lõpuks ikkagi muret tegema. Inimorganism on hästi tundlik niiskuse ja pideva temperatuuri vaheldumise suhtes, eriti sügisel ja kevadel, kui temperatuur kõigub pluss kümnest miinus viieni.
Kui mehe väikevaagnas on mingi põletikufoon, siis ühel hetkel hakkab põletik tunda andma, on see siis ebamugavustunne või näiteks valu munandites. Valu võib olla ka põie piirkonnas ja peenises, samuti lahkliha piirkonnas ja reite sisekülgedel – turse väikevaagnas mõjutab närviteid ja annab ebamugavustunnet ning valuaistingut reite sisekülgedele.
Kas ristluust või eesnäärmest?
Kui mehel on ristluu piirkonnas neuroloogiline või ortopeediline vaevus, peaks kindlasti kontrollima ka eesnääret. Arstidel on olnud palju juhuseid, kus algul on ravitud mingit seljahaigust või puusaliigeseprobleemi, aga valud pole ära kadunud. Kui mees tuleb kontrolli, vaadatakse eesnääre üle ja siis selgub, et seal on põletik, mille ravi leevendab vaevusi oluliselt. Kui põletik saab välja ravitud, on ka probleem lahendatud. Niisiis tasub selliste vaevuste korral kindlasti ka eesnääre üle kontrollida.
Aga esineb ka vastupidist olukorda, kus valu tõttu alaseljas või puusaliigese piirkonnas ravitakse eesnäärmepõletikku, tegelik põhjus on aga neuroloogiline või ortopeediline. Vaevuste korral tuleb pöörduda arsti poole, edasine uurimine näitab, milles on põhjus.
Terve eesnäärmega kauem
Eesnääre on selline organ, mis mõjutab mehe elu kõigis etappides. Kui see on korras, siis on lootust ka kauem elada. Et terve eesnäärmega kaua elada, on vaja ka muidu tervislikult elada.
Suitsul ei ole küll otsest mõju eesnäärmele, kuid kaudselt põhjustab suitsetamine verevarustuse häireid. Alkohol mõjutab mehe hormonaalset tasakaalu ja seeläbi võib eesnäärme hormonaalsus muutuda. Otsest seost aga ei ole. Ometi ei tähenda see, et suits ja alkohol hoiaksid mehe tervemana.
Mida eesnäärme heaks teha ja mida tegemata jätta?
1. Kontrolli korrapäraselt
Väga tähtis on jälgida kogu oma organismi, mitte ainult eesnääret. Seega tuleb käia regulaarselt tervist kontrollimas.
Eesnäärme esmase kontrolli võiks teha isegi juba 30aastaselt. Vereproov PSA ehk prostata spetsiifiline antigeen näitab baasväärtuse ära. Kui see on korras – 30aastasel on näit alla ühe –, siis vaevuste puudumisel enne 40. eluaastat suure tõenäosusega kontrollima ei pea. Aga alates 40. eluaastast kindlasti. Baasväärtusest oleneb, kas tuleb tihedamini arsti juures käia või mitte.
Kui on vaevused, siis tuleb igal juhul arsti juurde minna, mitte istuda kodus ja mõelda, et äkki läheb üle. Loomulikult ei pea arsti poole pöörduma esimese kolme päeva jooksul, vaid ikka siis, kui on mingi valulikkus või tekivad urineerimishäired, mis kestavad kauem. Näiteks suvel võib üks tihedama urineerimise põhjus olla arbuusi, sügisel aga õunte söömine. Ent kui vaevused kestavad nädal-kaks või kuu aega, siis peaks arstilt abi otsima, sest mida varem ravi alustada, seda kiirem on raviefekt.
2. Ära külmeta ja hoia jalad soojas
Eriti halvasti mõjuvad eesnäärmele niisked ja külmad ilmad.
3. Ela korrapärast seksuaalelu
Tähtis on võimalikult sagedane seemnepurse, sest suguteedesse jääv seemnevedelik, millest ligi ühe kolmandiku moodustab eesnäärmes toodetav nõre, on suguteede põletike, väikevaagna vaevuste ja urineerimishäirete suur ohuallikas.
4. Hoidu juhuslikest suguühetest
Igasugune juhuslik suguühe on seotud riskiga, mitte ainult eesnäärme, vaid ka üldtervise seisukohalt. Selles mõttes on monogaamne püsisuhe soovituslik. On see siis abielu, vabaabielu või mingi kolmas variant – igal juhul üks kindel partner!
Kui siiski on saadud suguhaigus, tuleb see kohe välja ravida. Mingi aeg, näiteks kaks-kolm kuud hiljem, võiks uuesti arsti juurde minna, et kontrollida võimaliku suguteede põletiku suhtes. Viimane areneb aeglaselt, aga kui ühel hetkel avaldub, on see tõsine asi.
5. Otsi seksuaalelus kvaliteeti
Seksuaalelu on nii individuaalne asi, et sellega seoses on keeruline üldisi soovitusi anda. Igal juhul ei ole selle juures niivõrd oluline kvantiteet, kuivõrd kvaliteet. Inimestele, kes omavahel seksivad, on see kõige tähtsam.
Siin on kahtlemata ka psüühiline pool – vaimne tervis. Hästi toimival seksuaalelul on ka vaimsele tervisele suur mõju. Ja vaimne seisund mõjutab omakorda seksuaalsuhet.
6. Söö mõistlikult
Igasugune toit mõjutab tervist. On väidetud näiteks seda, et rohke loomaliha söömine võib mängida eesnäärmekasvaja tekkes tähtsat rolli. Ka kantserogeenid, mida me loodusest saame ja tarbime, võivad mõjutada meie tervist.
7. Ära mine paksuks
Vanasti söödi kõvasti pekki, aga kalorid kadusid rasket füüsilist tööd tehes. Tänapäeval oleme harjunud istuma kontoritoolil, sõitma autoga tööle ja koju. See mõjutab meie tervist, sealhulgas ka kehakaalu ja vööümbermõõtu.
See, kui kõhu piirkonda on kogunenud rasv, mõjutab eesnääret nii otseselt kui ka kaudselt.
Väga tähtis on suguhormooni tase. Meestel, kes on ülekaalulisemad, kipub naissuguhormoonide tase olema kõrgem (kõhuõõnes paiknevad rasvarakud toodavad rohkem naissuguhormoone). Ka nais- ja meessuguhormoonide suhtarvu muutus naissuguhormoonide kasuks võib mõjutada eesnäärmeprotsesse: põhjustada eesnäärme suurenemist, põletiku teket ning pikas perspektiivis ka kasvajalisi muutusi.
8. Liigu rohkem, aga ole soojalt riides
Raske öelda, kas liikumine just eesnäärmele mõjub, aga mehed, kes rohkem liiguvad, on rõõmsamad, nende enesetunne on parem. Võib eeldada, et nad on siis ka rohkem vahekorras, mis on otseselt eesnäärme tervisega seotud. Ent on ka riskid: kui liikuda väljas meie külmas ja niiskes kliimas, olla vihma käes, siis tekib eesnäärmepõletiku oht.
Kaudne mõju on aga järgmine: sellel, kes rohkem liigub ja kelle kehakaal on väiksem, on ka hormonaalne tasakaal parem ning see mõjutab eesnääret vähem. Kui kehakaal on väiksem, jõuab inimene rohkem ja tunneb ennast paremini. See mõjutab eesnääret kindlasti. Eks siin on plussid ja miinused, aga kui panna skaalale, kas liikuda väljas või mitte, siis positiivselt mõjutab eesnääret liikumine rohkem kui mitteliikumine.
9. Kui istud, tõuse vahepeal püsti
Ka istuv töö mõjutab kindlasti eesnäärme talitlust. Kuna väikevaagnas on üldiselt niigi verevarustus halvem kui mujal, siis mõjutab istuv eluviis või töö eesnäärme funktsionaalsust väga tugevalt.
Kui verevarustus on kehvem, siis eesnäärme teatud osad langevad vereringest välja ja just sellistes piirkondades võivad tekkida põletikud.
10. Väldi stressi
Stress mõjub kahte moodi. Eesnäärmehaigused ise tekitavad stressi – on see urineerimishäire, põletik või kasvaja. Teistpidi: stress, ületöötamine ja läbipõlemine mõjutavad kogu mehe tervist ja sealtkaudu ka eesnääret.
Allikas: Kristo Ausmees ja Kodutohter
