Kilpnääre on väike, kuid tubli. Mõnikord aga ei tule ta millegipärast oma tööga toime ning hakkab talitlema tavapärasest kiiremini või hoopis aeglasemalt.
Juhtub, et süda nagu jätaks löögi vahele või lihtsalt peksab meeletult kiiresti või tuksub vales taktis. Süda ei streigi sugugi omal tahtel: kord kaasasündinud häirest, kord ebatervislikust eluviisist, kord tema enda või muude haiguste ajel.
Kui psüühiliselt sünnitab stress peamiselt ärevust ja depressiooni, siis kehalised muutused on mitmekesisemad: muutuvad aine- ja verevarustus, hingamissagedus ja pulss; tõuseb vererõhk, lihased on pinges.
Kahjuks suhtuvad inimesed sellesse haigusesesse endiselt liiga ükskõikselt.
Kardioloogi sõnu kinnitab statistika: vererõhku alandavaid ravimeid võtab vaid 10 protsenti vererõhuhaigetest.
Kõrge vererõhk on haigus, mille ohtlikkusest on palju räägitud. Kahjuks suhtuvad inimesed sellesse haigusesesse endiselt liiga ükskõikselt.
Statistika kinnitab, et vererõhku alandavaid ravimeid võtab vaid 10 protsenti vererõhuhaigetest.