Paastumisel loobutakse teadlikult ajutiselt, osaliselt või täielikult toidust (või mõnest toiduainest) mingiks kindlaks perioodiks. Ajendeid paastumiseks on mitmeid - tuntuimad neist on paastumine usulistel kaalutlusel või lootuses parandada tervist ja puhastada organismi.
Väidetavalt annab paastumine võimaluse organismil korrastuda ning kohendada loiuks muutunud funktsioone, näiteks turgutada passiivseks muutunud hormonaalsüsteemi, ergutada kudede ainevahetust ja erituselundite tegevust.
Puhastab jääkainetest
Kehaline puhastumine peaks tugevdama organismi eneseuuendamise võimet. Paastumise eesmärk on vabastada keha laguproduktidest, liigsest vedelikust, limaainetest ja rasvadest.
Teooria kohaselt vabaneb siis organism ladestunud jääkainetest kiirendatud korras, sest toidu omastamisele ei kulu energiat ning organism suunab oma jõu sellele, et lahti saada mürgistest ainetest. Seda nähtust iseloomustavad kaasnevad ilmingud: tume uriin, rohke fekaalieritus, intensiivne higistamine, nahalööbed. Peale selle võib paastumise põhjusena tuua soovi arendada oma vaimu ja saavutada pikaajaline hea enesetunne, mida on kogetud eelnevate paastudega. Tavaliselt paastutakse nii kodus kui ka erinevates paastulaagrites- ja spaades.
Paastumist on soovitatav teha asjatundjate juhendamisel, sest sellel on mitmeid reegleid, mille eiramine võib olla tervisele ohtlik. Rasedad, tromboosi, südame-veresoonkonna ja muude krooniliste haiguste põdejad peavad olema selle protseduuriga ettevaatlikud.
Paastumise perioodid
24 tunni paastu võib läbi viia hommikust hommikuni või lõunast lõunani, jättes näiteks esimese puhul vahele hommikusöögi ning süües alles järgmisel hommikul.
36 tunni paastu soovitatakse alustada õhtul, jättes ära õhtusöögi ning loobudes söögist kuni ülejärgmise päeva hommikuni (näiteks alustada esmaspäeval kell 18 ja lõpetada kolmapäeval kell 12).
Pikem paastumine võib kesta kuni 40 päeva, näiteks 7, 10 või 15 päeva. Pikem paastumine vajab häid tingimusi, sest enesetunne ei ole sel ajal kõige parem.
Erinevatel paastumisteooriatel on erisugused soovitused. Näiteks P. S. Breggi sõnul tuleks teha iga nädal 24tunnine paastumine ning lisaks 7-10päevane nälgimine igas kvartalis.
Loe edasi ajakirjast...
