Pastatoidud on väga populaarseks saanud, kuna makarontooteid on müügil aina suuremas valikus ning need valmivad kiiresti, lisaks on pastamaaniale hoogu andnud meil üha rohkem levivad Vahemere maade, sealhulgas Itaalia köögi tavad.
Minu käest on sageli küsitud: mis vahe on pastal ja makaronidel? Itaalia keeles tähendab pasta kleepjat tainast ehk lihtsalt jahu ja vee segu, millest on enamik maailma pastasid ehk makarontooteid valmistatud.
Vanem ja keskmine põlvkond on harjunud makaronideks kutsuma nisujahust tehtud pikki, peenikesi, seest õõnsaid jahutooteid, ent pastasorte tuntakse üle 600; neid on eri kujuga ja paljud neist makarone ei meenuta. Seega võiks spagettide, nuudlite ja teiste makarontoodete ning neist valmistatud toitude üldnimetusena kasutada terminit pasta.
Aga ega kõige tähtsam olegi toiduaine või toidu nimetus, vaid see, kuidas see maitseb ja mida kasulikku sellest saame. Kuna pastaroog valmib kiiresti, siis on ta küllaltki populaarne nii pearoana kui ka esimese ampsuna.
Kas pasta teeb paksuks?
Küsitakse ja kardetakse sedagi. Liikumiseks ja töö tegemiseks vajame iga päev energiat, millest veidi üle poole peame saama liitsüsivesikutena tärkliserikastest toitudest. Peale kartuli ja leiva kuuluvad nende hulka ka makaroni- ja riisiroad ning pudrud.
Tuleb arvestada, et mitmekülgselt toitudes on kõigi tärkliserikaste toitude ühekordsed kogused väikesed. Järgides keskmist soovitust, võiks pastat, putru või riisi süüa päevas kokku umbes kaks detsiliitrit ehk neli suuremat supilusikatäit; peale selle samast toidurühmast kaks kuni kolm viilu leiba-sepikut ja üks-kaks kartulit. Seega, kaalu hoides või langetada soovides ei pea ühestki nimetatud toiduainest täielikult loobuma, vaid silmas tuleb pidada päevast kalorihulka. Eriti suure ülekaalu korral on aga siiski kõige parem neid söögiks mitte valida.
Loe edasi ajakirjast...
