Pisike peotäis pähkleid annab tervist juurde nii üle-, norm- kui ka alakaalulisele. Pähklid lisavad mõnusat maitset nii toitudele kui ka meeleolu jõululauale.
Pähklid ei ole meie toidulaual igapäevased külalised – neid peetakse ikka rohkem maiustuseks, vahepalaks või mõnusaks näksiks igavuse peletamisel. Lihtne on neid ka reisile kaasa võtta.
Koorega pähklid on ühtlasi suurepärane toidulauakaunistus jõulude ajal.
Koore seest koorub kasulikke aineid
100 g pähkleid annab veerandi päevasest vajalikust toiduenergiast (üle 600 kcal), ent pähklid sobivad vaheampsuks näiteks nii neile, kes kaalu tõstavad kui ka neile, kes kaalu langetavad. Viimastele on pähklid abiks, et kilosid kaotades ei kärbuks lihasmass.
Pähklites olev rasv on enamasti mono- ja polüküllastumata rasvhapetena, erandiks on kookospähkel, milles on tahke ehk küllastunud rasv.
Peale rasvhapete saame pähklitest valke, süsivesikuid, orgaanilisi happeid, parkaineid, vitamiine (E-, C-vitamiin; tiamiin, riboflaviin, foolhape jt), karotiini, eeterlikku õli, mineraalaineid (raud, vask, magneesium, kaltsium, kaalium, fosfor, koobalt, jood, seleen) ning kiudaineid. Pähkleis on paras jagu karotiini (A-provitamiini) ja närvirakkudele olulisi B-vitamiine.
Pähklite krõbistamine on organismile kasulik tegevus, mida soovitatakse täiskasvanuile põhisöömaaegade vahel, lastele lõuna- või õhtuooteks. Et organism pähklites leiduvad väärtuslikud toitained korralikult omastaks, tuleb need hästi läbi närida.
Suur küllastumata rasvhapete ja kiudainete sisaldus pähklites pidurdab veresoonte lupjumist, soodustab seedimist ja tugevdab organismi.
Kuna pähklid on väga energiarikkad, võiks neid süüa 20–30 g (pisike peotäis) 3–4 korda nädalas.
Loe edasi ajakirjast...
