Eelmises Kodutohtris rääkis Lääne-Tallinna keskhaigla üldkirurgia osakonna juhataja kirurg-proktoloog Jüri Kivimäe plaaniliseks operatsiooniks valmistumisest. Nüüd tuleb juttu lõikusest endast ja sellest paranemisest.
Kui ka kõik ettevalmistused lõikuseks on kenasti sujunud, võib äkitselt ilmuda viimane takistus: viirused on vallutanud hingamisteed. On ikka pauk küll, kui oled mitu kuud oma järjekorda oodanud ja nüüd mine koju tagasi või parem ära tule üldse.
Viirused takistuseks ees
"Hingamisteede viirushaiguse või angiini korral ei lõika me mitmel põhjusel. Esiteks: kui tehakse narkoos ja intubatsioonitoru sisse viiakse, võib see haigustekitajad veel sügavamale hingamisteedesse lükata," selgitab kirurg-proktoloog Jüri Kivimäe. "Peale selle on teada, et ülakõhulõikuste korral väheneb nädalaks-kaheks kopsu jõudlus, hingamisvõimekus vahel isegi poole võrra. Kui on suurem ülekõhulõikus, tekitab see pärast suurt valu, mille võtame küll valuvaigistitega ära, kuid diafragmahingamine siiski väheneb. Kui juba viirusnakkuse pärast on kopsu jõudlus vähenenud ja lisaks hingamisvõimekuse langus lõikuse tõttu, on kopsupõletik varsti päral - selleks polegi vaja rohkem lamada kui 12 tundi."
Eriti lõikusest taastujale pole kopsupõletik naljaasi. "Lisaks sellele on põletiku korral hingamisteed valusad, me ei köhata korralikult välja nagu tavaliselt. Kui lõikusega tõmbame organismi vastupanuvõimet veel alla, ei ole võimatu, et asi võib minna isegi veremürgituseni."
Ja muidugi ei taha keegi, et viirushaigusega lõikusele tulija teisi haigeid nakataks. "Loomulikult on see inimesele ebamugav, kui ta on mitu kuud järjekorras olnud ja jääb nädal enne lõikusaega haigeks, kuid haigena ei soovita ma küll kellelgi plaanilisele lõikusele tulla. Telefon on olemas ja saab teatada. Otsime kohe uue lähima aja - pooleks aastaks enam järjekorda ei pane."
Sellise ootamatuse ärahoidmiseks on enne oppi mõistlik organismi tugevdada ja viiruste kogunemispaikadest kauge kaarega mööda käia.
Kerge ja raske lõikus
Operatsioone on isesuguseid. Rahva seas aga räägitakse ikka: "Oh, see on kerge operatsioon" või jälle: "Tuleb raske operatsioon." Millega kaalub lõikuse raskust kirurg?
"Eelkõige oleneb see operatsiooni mahust," sõnab dr Kivimäe. "Kirurgile tähendab raske ka seda, kui pole eriti varasemat samasugust kogemust: on üksikuid lõikusi, mida üldse tuleb vähe ette, sest Eesti on väike riik. Muidugi on haiglad spetsialiseerunud. On operatsioone, mida meie haiglas tehakse väga harva, kuid mõnes teises kliinikus sagedamini. Ja vastupidi. Sellepärast ongi vahel mõttekas kirurgil otsustada nii: miks mina võtan ette lõikuse, mis minu jaoks on harva tehtud asi, kui naabermajas on osakond, kus sellist operatsiooni tehakse iga nädal või lausa iga päev."
Loe edasi ajakirjast...
