Suhkruhaigus, mis ilmub üleöö
Tekst Kaili Laansalu
28.01.2013

Eesti laste hulgas diagnoositakse igal aastal umbes 70 uut diabeedijuhtu. Üleöö saabuv haigus on alguses hirmutav kogu perele. Suhkruhaiguse tagamaid aitab avada Tartu ülikooli kliinikumi lastekliiniku arst-õppejõud Kaire Heilman.

Suhkruhaigust on kahte tüüpi. Kuigi mõlemal juhul tõuseb veresuhkru tase üle kriitilise piiri, on haiguse kujunemine ja ravi täiesti erinevad. "1. tüüpi diabeet avaldub lapse- või noorukieas, pärast 35. eluaastat muutub selle avaldumise tõenäosus väiksemaks," ütleb dr Kaire Heilman alustuseks. "2. tüüpi diabeet on pigem ülekaaluliste täiskasvanute haigus, mis avaldub pärast 40. eluaastat."

Suhkruhaigust üha sagedamini

Meil nagu ka mujal Euroopas puudutab lapsi peamiselt 1. tüüpi diabeet. "Siiamaani on Eestis teada vaid üksikud 2. tüüpi diabeedi juhtumid teismeliste seas," täpsustab dr Heilman. "Ameerikas, kus esineb lastel üha rohkem ülekaalulisust ja rasvumist, sageneb ka 2. tüüpi diabeeti haigestumine."

Maailma terviseorganisatsiooni andmetel põeb suhkruhaigust ühtekokku 347 miljonit inimest, 90-95% neist 2. tüüpi diabeeti. Lastearst toob aga välja selle, et viimaste aastakümnetega on kogu maailmas 1. tüüpi diabeediga laste hulk järjest suurenenud. "Haigestumine on riigiti ja regiooniti väga erinev, kuid üldiselt on see suurim Euroopas, eriti Põhjamaades, ja Põhja-Ameerikas."

Geenide ja keskkonna mõju

1. tüüpi suhkruhaigusse jäämist mõjutab pärilik eelsoodumus, millele lisanduvad keskkonnategurid. "Olenevalt geenidest võib lapsel olla suurenenud risk haigestuda. Samas võib riskigeenidega elada ka elu lõpuni, ilma et haigus avalduks," selgitab lastetohter. Üldine 1. tüüpi diabeeti haigestumise risk rahvastikus on 0,4-1%. Kui peres keegi põeb seda haigust, suureneb risk 5 protsendini.

Kui veel 15 aastat tagasi jäädi 1. tüüpi diabeeti murdeeas, siis nüüd on sellesse haigestumine sagenenud väikelaste hulgas. "Enim kasvab see alla 5-aastaste laste seas. Kõige sagedamini haigestutakse vanuses 5-9 aastat," tõdeb dr Heilman. See kinnitab hüpoteesi, et haigeks jäämisel mängib suurt rolli keskkond ning selle muutumine. "Kuna geneetiline eelsoodumus on olnud aastakümneid sama, vaevab arste küsimus, miks varem avaldus haigus keskmiselt alles 10.-15. eluaastal, nüüd aga sageli juba 2-aastastel lastel. Lisaks haigestub aina rohkem ka väikese geneetilise riskiga lapsi."

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid