Jutud sellest, kuidas suitsetamine võib tekitada kopsuvähki, mõjuvad ilmselt vähestele punase tulena, kui läidetakse sigaret. Ikka ju arvatakse või loodetakse “ vaevalt, et mina...”. Koleda katuga hambarida on tühine kosmeetiline aps, mille peaksid valgendavad hambapastad, kollaste kihvade jaoks mõeldud laservalgendamine või survepesu edukalt ära nullima. Aga see, millest allpool loete, pole ulmekas ega sepitsetud õudusjutt. See on teadmiseks. Mõtlemiseks. Järelduste tegemiseks.
“Inimene võib teha, mida ta tahab. Arstina ma suitsetamist ei poolda, sest pean lahendama sellest tingitud probleeme. Patsiendile räägin alati kogu tõe ja lasen tal endal otsustada, mis on tema jaoks olulisem. Fakt on aga see, et ma ei saa inimest aidata, kui ta ise ei tule vastu,” kommenteerib oma ravipõhimõtet CityMed Institute hambaarst Meeme Mõttus.
Varjatud probleemid
Dr Mõttus peab suitsetamist salakavalaks relvaks sellepärast, et haigused kulgevad arsti ja inimese jaoks märkamatult. Need tulevad ilmsiks alles siis, kui probleem on juba tõsine.
“Suitsetaval inimesel probleemi olemasolul igemed ei veritse ning enamasti hambad ei loksu. Halb hingeõhk ning inetu värvus on iseasi. Haigus on tegelikult palju sügavam kui sellel, kelle igemed veritsevad ehk mittesuitsetajal. Veritsus on samasugune ohumärk nagu näiteks valu. See on signaal, et suus on midagi korrast ära. Suitsetajal seda signaali pole. Tema veresooned on ahenenud, kuid haigus võib kulgeda aktiivselt ja väga kaugele ilma nähtavate sümptomiteta. Tihti on nii, et patsient tuleb kohe, kui hammas hakkas liikuma, aga siis on juba liiga hilja – hammas tuleb välja tõmmata, sest ümberringi on kõik hävinud.”
10 sigaretti päevas ehk kriitiline piir
Meeme Mõttus väidab erinevatele uuringutele tuginedes, et 10 sigaretti päevas on kriitiline piir suuhaigusteks. Alla 10 sigareti päevas tekitab peamiselt kosmeetilisi defekte.
“Kui inimene teeb päevas enam kui 10 korda suitsu ja tema suuhügieen pole kas või natukenegi paigas, lisaks veel geneetiline eelsoodumus (kas vanematel ja vanavanematel on 40–50selt suus oma hambad või proteesid), siis on patsient väga kõrge riskigrupiga. Tõenäosus hambutuks jääda on väga suur,” pole hambaarst tõe kirjeldamisega kooner.
Loe edasi ajakirjast...
