Kui tuleb tõusta enne kukke ja koitu või olla tööl poole ööni, on unerütm sassis. Millal ja mida oleks siis kõige mõistlikum süüa, et kehakaal ei tõuseks ja uni kosutaks?
Kuigi igaühel on oma unerütm, magab statistika järgi keskmise elueaga inimene ligi 200 000 tundi oma elust. Und on väga tarvis ja evolutsiooni vältel on kujunenud kõige otstarbekam unerütm, mis kindlustab elu- ja töövõime. Täiskasvanu vajab seitset kuni üheksat tundi und – see kosutab ja tervendab. Uurimused on näidanud, et ka kauem magamine ei tee meid tervemaks. Keskmiselt piisab unest, mis kestab pisut üle seitsme tunni, seega ligikaudu kolmandiku ööpäevast.
Kõigil on tutvuskonnas neid, kes jäävad õhtul vara uniseks, kuid on ka neid, kes kipuvad alati varahommikul ärkama: on öökulli ja lõokese tüüpi inimesi. Muret teeb see, kui elu ja töö sunnivad tavalist unerütmi muutma. Sellega koos nihkuvad ka söögiajad ning tekib oht, et und tuleks peletada söömise ja joomisega. Peale selle tuleb sageli maksta lõivu enda tervisega, sest biorütmide segipaiskumise tõttu võivad ajapikku kimbutama hakata kõrge vererõhk, ülekaal, stress, närvilisus, tusatuju, unetus ja muud vaevused. Ka eluaastate lisandumisel tekivad sageli uneaja muutused: võidakse liiga vara ärgata, ja und lihtsalt enam ei tule.
Siiski saab toiduvalikuga mingil määral väärtuslikku und toetada.
Kui lähed tööle väga vara
Töö võib alata varajastel hommikutundidel näiteks bussijuhtidel, haiglas töötajatel, valvelauas või toitlustuses töötajatel ja koristajatel, või siis lihtsalt läheb uni ära enne kukke ja koitu. Variante on siin palju ja ühesugust nõu kõigile on raske anda, kuid igal juhul kehtib põhimõte, et hommikul tuleb süüa.
Vahepala või tugevam toit
Kui ei pea tööle minema, siis esimene eine võiks olla vahepala: juua võib taimeteed, smuutit, petti, jogurtit või mahla ja kõrvale süüa võileiva, (kaera)küpsise, banaani või mõne muu puuvilja. Paari tunni pärast sobiks keeta putru või teha munarooga, salatit või soojendada õhtust rooga.
Loe edasi ajakirjast...
